nõuetekohast toimimist. Pärast testimist tuleb taastada põhitoide ja kontrollida, et kõik indikaatorlambid või seadmed näitaksid pinge taastumist. Iga-aastasel testimisel tuleb täiendavalt igakuisele testimisele testida kõikide valgustite ja ohutusmärkide toimimist kogu nimitoimimisaja jooksul. 1. Lülitus-, juhtimis- ja blokeerimisseadmed Kontrollitakse võimaluste piires, imiteerides vajadusel töö- või avariiolukorda. 2.Valgustid Tuleb tähelepanu pöörata järgmiste vigade ja puuduste ilmnemisele nagu tolm, mehhaanilised vigastused, valgusallikate ja süüteseadmete korrasolek. Ennetava hooldusena toimub valgustite puhastamine tolmust, mille sagedus sõltub valgustatava ruumi otstarbest ja määratakse kindlaks käidukorraldaja poolt ekspluatatsiooni käigus. Korrastava hooldusena vahetatakse läbipõlenud valgusallikad ja mittetöökorras süüturid. 3. Programmkellad ja seadmed
Liinide arvust hel trassil 4. htede ja samade rajatiste kasutamisest liinide paigaldamisel 5. Kliimatingimustest 6. Pinnase koostisest 7. Tule ja plahvatusohtlikkusest teatud territooriumi tsoonides 8. Krgete liikuvate seadmete olemasolust huliinide puhul 9. Kaabli vigastuste vimalusest kaevamistdel 10. Vrgu skeemist, tulevasest koormuste muutumise vimalusest. 4.12. Juhtide ristligete valik Juhi ristlike valikul arvestatakse vrgu tolukorda ja avariiolukorda. Treiimis liini ja teiste elementide valiku philiseks nitajaks on arvutuslik koormusvool. Ilub > Ia Tarbijate lhiajalis-korduv reiimil kasutatakse lubatud voolu korduv-lhiajalisel reiimil. Ila - lubatud vool lhiajalis-korduvreiimil Ilub - lubatud pikaajaline vool e - suhteline llituskestvus Peale arvutusliku voolu avaldavad liini ristlike valikul mju jrgmised faktorid: 1. Nutud mehhaaniline tugevus nii paigaldusel kui ka ekspluatatsioonil. 2. Lubatud pingelang 3
1. PIIRSEISUNDID. Vundamentide projekteerimisel tuleb lähtuda nii kande- kui ka kasutuspiir- seisundist. Kandepiirseisundi tekkimine, st pinnase purunemine vundamendi all, põhjustab vundamendi ülisuure paigutise ja sellele toetuva konstruktsiooni purunemise. Kandepiiseisundi tekkimist vältiv vajalik varu luuakse osavaruteguritega, mida rakendatakse koormustele ja pinnase omadustele. Kasutuspiirseisundi nõuete mittetäitmine ei põhjusta avariiolukorda, kuid häirib ehitise normaalset kasutamist. Vundamendi esialgsed mõõtmed määratakse EPN järgi vundamendi kandevõi- mest lähtudes. Vaikimisi eeldatakse, et kui kandepiirseisundi mittetekkimine on tagatud piisavalt suure varuga, võib eeldada pingete ja paigutiste lineaarset seost. Projekteerija ülesandeks on enamasti antud pinnasetingimustes ja koormuste juures leida vajalikud talla mõõtmed. Üldjuhul toimub see järk-järgulise lähenemise teel
Muutuvad ka algne kreen ja trimm, mis oleneb lainete pealejooksu kursinurgast. Laeva otste (vööri ja/või ahtri) raskenemine jää arvel võib tekitada probleeme pikitugevusega lainetel. Kuid suurim oht peitub püstuvuse halvenemises. Püstuvuse (stabiilsuse) kaotuseks on vaja mitmekordselt vähem jääd kui ujuvusvaru kaotamiseks. Kreen võib tekkides kasvada väga kiiresti ja lühikese ajaga viia laeva avariiolukorda. Harilikult juba algsel kreeni tekkimisel peab laevajuht püüdma muuta kurssi, et vähendada kreeni tekkimise kiirust. Laeva püstuvuse informatsioonis on tavaliselt ära toodud mõned variandid jäätumisega kuid need ei pruugi kokku langeda tekkiva situatsiooniga. Püstuvuse varu ja laevale ohtliku kreeninurga määramiseks peab laevajuht olema valmis teostama arvutusi püstuvuse diagrammi saamiseks. Jäätumise suurus oleneb laeva konstruktsioonist, süvisest, trimmist ja, loomulikult,
annaabi.ee 
