üksnes kahjustada vesinikuplahvatustes ja reaktoritest paiskus välja vähem radioaktiivseid aineid. Fukushimas reageeriti väga kiiresti, inimesed evakueeriti kiiresti Tagajärg 12. aprillil 2011 hinnati Fukushima I tuumajaama katastroof Rahvusvaheline tuumaintsidentide skaala seitsmenda (kõrgeima) kategooria katastroofiks. Tuumaõnnetusi hinnatakse rahvusvaheliselt INES skaalal, millel on seitse astet. 1-3 loetakse intsidendiks, 4-7 avariiks. Viienda kategooria õnnetust defineeritakse kui laialdase ulatusega õnnetust, kuuenda kategooria õnnetus on tõsine avarii ja seitsmenda kategooria õnnetus on ränk avarii. Ainus varasem sama kategooria tuumaõnnetus on Tšernobõli katastroof. Ulatuslik radioaktiivne reostus tugeva radiatsiooniga , mis kahjustas laialdlaselt Vaikset Ookeani. Meretoit oli radioaktiivsuse tõttu kõlbmatu. TEPCO sõnul on lekkinud Fukushima Daiichi
võimsusega Nõukogude Liidus väljatöötatud ja ajavahemikul 1977-83 käivitatud RBMK tüüpi tuumareaktorit. RBMK on akronüüm venekeelsest nimest „reaktor bol’šoi moštšosti kanal’nõi“ – suure võimsusega kanalreaktor. 2. Avarii juhtus Three Mile Islandi tuumajaama 2. reaktoris TMI-2 28. märtsil 1979. a. Ehkki see ei põhjustanud ühegi töötaja ega elaniku vigastusi või surma, on ta jäänud USA tuumaenergeetika rängimaks avariiks. Avarii tekitas sündmuste ahel, mis algas aparatuuritõrkega jaama mitte-tuuma osas, ja võimendus ehituslike probleemide, aga peaasjalikult töötajate vigade tõttu. Tulemuseks oli reaktori südamiku sulamine ja kindla kaitsekesta olemasolu tõttu ainult vähese gaasilise radioaktiivse aine pääs väliskeskkonda. Keskmised doosid, mida see avarii inimestele tekitas, jäid 0,01 mSv tasemele. Võrdluseks, loodusliku fooni tekitatud doos on keskmiselt 2-5 mSv aastas.
Balanga Queen juhtum. Vana laev. Võeti kaheks aastaks Taanist uus laev Ambassador ilma laevapereta. Võimalik tuua Eesti laevaregistrisse ja panna sõitma Eesti lipu all. Laev jäi ülevõtmisel üle vaatamata. Oluline – kuna laev tuleb tagasi andes anda üle samas seisus, kui võttes (üksnes pildistati väliselt). Hiljem selgus, et peale kuu-ajast kasutamist kõrbesid sisse peamootori laagrid – laev oli töövõimetu. Sellist avariid loetakse laeva hävimisele järgneva raskusastmega avariiks (next to the total loss). Taanlased süüdistasid eestlasi ja esitasid hagi 1,4 milj dollari osas ja nõudsid kahe-aastase prahiraha (kasutamise raha) ära. Eestlastel tuli võtta inglise spetsialistid appi ning selgus, et iga laev peab olema klassifitseeritud, s.t laeva ehitamisest alates peab ta olema klassifikatsiooniühingus (kas Lloyds vms). Klassifikatsiooniühing on firma, kes osutab avalikku teenust ning jälgib laeva tehnilist
Konstruktsiooniline (mehaaniline) projekteerimine tugineb piirseisundi kont- septsioonile, mida rakendatakse koos osavarutegurite meetodiga. Tulenevalt töökindluse /reliability/ nõudest tuleb elektriõhuliin projekteerida ja ehitada nii, et ettenähtud tööea kestel täidaks ta määratletud tingimustel oma otstarvet piisava töökindluse ja ökonoomsusega. Tulenevalt turvalisuse /security/ nõudest tuleb vältida mingi komponendi vigastumise (kaskaadset) laienemist tõsiseks avariiks. Kui liin peaks kaotama töövõime materjali defektide, ettenägematute sündmuste (nt mingi objekti põrkumine liiniga, maalihe vms) või ebaharilike ilmastikutingimuste toimel, on loomulik, et töövõime kaotus piirneb liini osaga, kus esinesid komponentide tugevuspiire ületavad koormused, või selle lähiümbrusega. Turvalisuse nõude täitmiseks vaadeldakse teatud erandlikke koormusi ja koormusjuhtumeid, samuti rakendatakse liini komponentide tugevuse koor-