Tuumaenergia osa kogu maailma elektritoodangust küündis juba 16- 17 % ja on jäänud sellisele tasemele käesoleva ajani. 1970-1980-ndatel aastatel hakkas peamiselt USA-s ja Euroopa maades tuumaenergia areng uute jaamade ehitamise osas pidurduma ja see tendents jätkus kuni käesoleva sajandi alguseni. Oma osa oli kasvaval rahutusel radioaktiivsete tuumajäätmete pikaajalise ohutuse ja tuumarelvamaterjali võimaliku leviku suhtes, fossiilkütuste hinnatrendidel ning tuumajaamade avariidel, mis tekitasid ühiskonnas ja investeerijates vastuseisu tuumaenergia arendamisele. Sellel perioodil toimusid suurimad vähestest tuumaenergeetikaga seotud avariidest: nullilähedase keskkonnamõju, kuid suure majanduskahjuga avarii Three Mile Islandi tuumajaamas USA-s 1979. aastal ja eriti RBMK-reaktori avarii Tsernobõli tuumajaamas Ukrainas 1986.a., kus majanduskahju saatis keskkonna ulatuslik radioaktiivne saastumine.
o Pargi auto vastavalt nõuetele, o Masinast väljudes pane selga kollane ohutusvest, o Tähista õnnetuskoht (nt. ohukolmnurk) jne. Tee kindlaks ja abista eluohtlike seisundite korral Tee kindlaks kannatanute arv o Mitme kannatanu puhul alusta raskemast, kuid mitte lootusetust! Hinda seisundit, vigastusi o Elulised näitajad (teadvus, hingamine, pulss) o Muud vigastused (verejooksud, haavad, luumurrud jne.) Avariidel ja kõrgelt kukkumistel püüdke vältida kannatanu liigutamist Võimalusel kasuta kaitsevahendeid (väldi kokkupuudet verega) Kannatanut õnnetuskohalt ära ei toimetata. Väljaarvatud juhul, kui kannatanu ohutust õnnetuskohal ei ole võimalik tagada. 112 helistamisel tuleks vastata küsimustele selgesõnaliselt ja proovida järgida dišpetsri juhiseid meditisiinipersonali saabumiseni Kui võimalik ja aeg lubab
tööstuslik käivitati 1960. a. [7] 1.4. Ajastute erinevused 1970 - 1980 hakkas peamiselt USA-s ja Euroopas tuumaenergia areng uute jaamade ehitamise osas peatuma ning see tendents jätkus kuni käesoleva sajandi alguseni. Oma osa oli sealjuures kindlasti kasvaval rahutusel radioaktiivsete tuumajäätmete ohutuse ja tuumarelvamaterjali võimaliku leviku suhtes, fossiilkütuste hindadel ning tuumajaamade avariidel, mis tekitasid vastuseisu tuumaenergia arendamisele. [7] Praeguse klassifikatsiooni järgi loetakse 1950 - 1960-ndate tuumareaktorid I põlvkonda kuuluvaks. Nende tüüpide edasiarendamise tulemusena saadi II põlvkonna reaktorid: PWR/VVER, BWR, RBMK, CANDU, AGR. Esimeste reaktorite kogemused, suured tuumkütuse varud ja võimalus 6 vähesest kütusekogusest stabiilselt baasenergiat toota lõid soodsa pinna tuumaenergeetika kiirele kasvule
tasemele käesoleva ajani. [7] 13 1970-1980-ndatel aastatel hakkas peamiselt USA-s ja Euroopa maades tuumaenergia areng uute jaamade ehitamise osas pidurduma ja see tendents jätkus kuni käesoleva sajandi alguseni. Oma osa oli kasvaval rahutusel radioaktiivsete tuumajäätmete pikaajalise ohutuse ja tuumarelvamaterjali võimaliku leviku suhtes, fossiilkütuste hinnatrendidel ning tuumajaamade avariidel, mis tekitasid ühiskonnas ja investeerijates vastuseisu tuumaenergia arendamisele. [7] Sellel perioodil toimusid mõned suurimad vähestest tuumaenergeetikaga seotud avariidest: nullilähedase keskkonnamõjuga, kuid suure majanduskahjuga avarii Three Mile Islandi tuumajaamas USA-s 1979. aastal ja RBMK-reaktori avarii Tsernobõli tuumajaamas Ukrainas 1986.a., kus majanduskahjule lisaks kaasnes ka keskkonna ulatuslik radioaktiivne saastumine. [7]
annaabi.ee 
