valikkogu. pärast seda on Kross siirdunud jäägitult proosasse ja teeninud nimelt sealt oma püsivad meriidid. Iseloomulikult käsitles kriitika noorautorist Krossi eeskätt satiirikuna. intelligentne, haritud ja läbilöögivõimeline Kross ruttas kritiseerima nõukogude elu ebakohtasid niivõrd, kui see võimalik. Ta kirjutas bürokraatidest ja laiskadest kommunaalametnikest, kes takistavad uur ja avarduvat nõukogude elu. Jaan Krossi inimene, eriti autori varasemas luules, on tugev, töökas, rõõmus kodanik. [- - -] Tema usutunnistus on vana ning pehastunu hävitamine, uue ehitamine, oma aja teenimine, edasiliikumine, areng (Runnel 1984). Ta tõi (koos Kaalepiga) eesti tardunud luulesse kergust, hoogu, eksootikat ning sära (luuletus "Irax"). 1996. aastal vastab ta intervjuuerija küsimusele: Kust võtsite nendes oludes oma luules kajastuva optimismi?
kui avardub inimeste solidaarsuse sfäär. Primitiivinimese solidaarsuse valdkond on kitsas. See piirdub veresugulastega sõna laiemas tähenduses, niisiis oma suguharu liikmetega, kes kujutavad endast tema jaoks suurt perekonda. Niipea kui inimene hakkab järele mõtlema iseenda üle ja oma vahekorra üle teiste inimestega, mõistab ta, et inimene kui niisugune on oma igataolise ja ka tema ligimene. Järkjärgulise arengu käigus näeb ta oma vastutuse sfääri avarduvat, kuni see hõlmab kõiki inimolendeid, kellega ta kokku puutub. Jeesuse kuulutuses, nagu apostel Pauluse omaski, on eetika tähtsaimaks põhiprintsiibiks mõte, et inimesel on kohustusi iga teise inimolendi vastu. Platon kui ka Aristoteles ja koos nendega teised klassikalise ajastu kreeka filosoofid tunnevad osadust üksnes vabade kreeklastega, kellele ealtismure on võõras. Kes sellesse aristokraatiasse ei kuulu, on nende meelest alama astme olend ega vääri sügavamat tähelepanu
Californias. Hollandlased tegid 1659. aastal vaini Hea Lootuse neemel ja sealt viisid esimesed eurooplastest asunikud viinapuu pookeoksi Austraaliasse ning Uus- Meremaale. 1.3 Teadusrevolutsioon 17. ja 18. sajandil toimus revolutsioon niihästi taduse kui ka tööstuse arengus. Sellel perioodil õpiti Champagne´is empiiriliste kogemuste põhjal valmistama maailma parimat vahuveini, mis veinikaubandust omakorda hoogustas. Tõusev keskklass hakkas endast kujutama lõputult avarduvat turgu toodetele, mida seni oli tarbitud põhiliselt nende veinide valmistamise piirkonnas. Kaasa aitasid ka raudteed. Kui Itaalia ja Lõuna- Prantsusmaa veine sai toimetada 24 tunniga Berliini, Londonisse ja Pariisi, ei olnud veinivalmistajal enam vaja otsida turgu üksnes naaberlinnakestes. 19. sajandi tähtis pärand on ka Louis Pasteuri teaduslik tegevus. Tänu temale hakati paremini juhtima veini valmimise lugu- ja valmistama paremaid veine. Pasteur tõestas, et
annaabi.ee 
