Kleit on läbi aegade olnud väga populaarne rõivastusese, mida kannavad meeleldi vanaemad, emad ja tütred. Tööl ja tänaval kantavad kleidid õmmeldakse puuvillasest, linasest, villasest või segakiududega materjalist, pidulikud kleidid aga siidist, villasest, sametist või keemilistest kiudainetest valmistatud materjalidest. Kleidi materjali ja tegumoodi valides arvestatakse alati valitsevat moejoont, kleidi otstarvet ning sobivust figuuriga. Noortele sobivad alt avarduva siluetiga kleidid. Neid õmmeldakse nii kellukesekujulisi, voltide kui ka voldikestega. Avara siluetiga kleit annab noorele võimaluse tema eale sobivaks rahutuks liikumiseks, sportimiseks, tantsimiseks jne. Lühike ümar neiu ei tohiks kasutada oma rõivasteks suuremaruudulist ja laiatriibulist või suure ornamendiga materjali, sest need mustrid muudavad figuuri veelgi ümaramaks. Küll sobivad aga samad mustrid pikale saledale neiule. Rõiva pikkuse arvestamisel jälgitakse kasvu
4.4 1963-1964. Mantlid kleidid ja kostüümid rõhutavad sihvakust, naiselikkust ja elegantsust,kaob ülearune avarus. Õlajoon on nüüd pehme ja kergelt ümardatud. Rõivad liibuvad õrnalt vastukeha, vööjoon viiakse kõrgemale , kuid tehakse ka seda delikaatselt,kinniste ja muude detailide rõhutamisega.Moodi tulevad tagasi nööbid, mis on enamasti asetatud ülevalt alla. Seelikud katavad ikka põlvi,kuid seelik hoidub kehasse rohkem.. Jakk on kitsa või pisut avarduva seelikuga või siis kergelt kehasse töödeldud ülaosa avarduva seelikuga. Kostüümid hakkavad domineerima. Esineb kirjultkootud, bukleeritud, jämeda struktuuriga materjale, aga ka mahedamadi sileda pinnaga kangaid. Mantleid on erinevaid( Vihmamantlid, sirged,sportlikud mantlid, veidi avarduvad mantlid, redingot- tüüpi mantlid) Moevärvid on kollakasroosa,roosa,ploomisinine itmetes varjundites, kuni
pärinevad aastast 1935. Kuna nooruk ei piirdunud omakeelse lektüüriga, olid mõjutusedki mitmesuunalised. Ehkki südamlähedasem oli luule, tuli drükidebüüt vabateemalise kirjandiga. Küpsem on ta kummatigi värsivormis. Juba esimestest trükki pääsenud luuletustes ilmnevad algaja teadlikud , sihiselged kirjanduslikud taoutlused ning arestata osavus nende realiseerimisel.Luule tehnilised võtted ja oskused on Kross omandanud hea õppuri nobedusega, abi otsides poeetika käsiraamatuist. Avarduva lugemuse najal kasvas luuletundmine ning sugenesid üha uued arenguks tarblikud avastused ja tutused. Kross ise on välja tõstnud Puskini ning Underi, kelle äratusel luuleharrastused said uut hoogu.Gümnaasiumijärgne aeg, millest ettekujutluse loovad valikkogu ,,Voog ja kolmpii"(1971) esimene tsükkel ,,Eilne mees väljas" ning mõningad ,,Söerikastaja" luuletused, on möödunud arbujate tähe all. Ühisjooni võiks leida A. Sanga ja K. Merilaasi värssidega. Eriti äratuntavad on aga B
annaabi.ee 
