Selle eesmärk on suurendada eestlaste avatust sõltumata rahvusest, usutunnistusest või seksuaalsest sättumusest. Aktsioon taunib rassismi ja tagakiusamist, korraldab teemakohaseid üritusi ning avaldab oma Facebooki leheküljel pidevalt silmi avavaid artikleid, mis peaksid eestlaste viha pagulaste vastu leevendama. Näiteks võib sealt lugeda sisserändajate kasust Euroopale kui ka silmaringi avardavaid kirjutisi erinevatest religioonidest ja rahvustest. Aktsioonil on ühiskonnale positiivne mõju, sest see näitab eesti ühiskonnale, et kõik me oleme inimesed, vaatamata sellele, kas meil on pagulase staatus või mitte. Kunagi ei või teada, millal me ise mõnelt teiselt riigilt peavarju vajame. Algatus rõhub meie inimlikkusele ning vähendab rassismi.
Samas kuna inimesi on nii palju siis pole ka võimalik, et pikalt mõeldes ja analüüsides jõuaksid inimesed ühele ja samale arvamusele. Otsustus on seotud mõtlemisega, kus aistingutest ja kogemustest tekib mõttevorm. Otsustus on mõttevorm, mis seob loogilist subjekti loogilise predikaadiga. Predikaat on see, mida väidetatakse millegi kohta. Subjekt on see, mille kohta midagi väidetakse näiteks: munad on mädad. Vormiliselt eristatakse üld- ja osaotsustusi, sisuliselt seletavaid ja avardavaid otsustusi. Platon Filosoof erineb Jumalatest/tarkadest selle poolest, et Jumalad on juba targad ning nad ei pea enam selle poole püüdlema. Filosoofidel aga see omadus täies mahus puudub ning seega nad püüdlevad selle poole. Filosoof erineb lihtinimesest/võhikust aga selle poolest, et ta püüdleb tarkuse poole, võhik aga isegi ei püüdle, sest ta arvab, et teab elust juba kõike , kuigi tegelikult ei tea.
Seejärel algas kirjutamise ja arvutamise õppimine. Kuna posid elasid koolimajas, oli neil piisavalt aega ja koolitööga tegeldi peaaegu terve päev. Ignatsi Jaagu andmeil lasti need poisid, kellel puudusid kooliõpetaja tööks anded, peale esimest õppeaastat koju tagasi. Teised, kellel õpetajatööks loomupärased eeldused, eriti musikaalsus ja hea lauluhääl, käisid koolis veel teisegi aasta. Teisel õppeaastal omandati silmaringi avardavaid aineid, mis andsid koolmeistritööks vajalikke lisateadmisi ning oskusi. Õppeainete hulka kuulusid ka kirjutamine ja laulmine.laulmist õpetati nii palju, et kooli lõpetanu võis hakata tööle ka kantorina. Koos eestikeelsete kirikulauludega õpiti selgeks ka tuntumad saksakeelsed laulud. Nooditundmine polnud enam haruldus, noodikirja leidus nii saksa- kui eestikeelsetes raamatutes. Kirjutamiseks kasutati tahvlit ja krihvlit. Kirjutati ladina tähtedega
· Asi iseeneses eksisteerib sõltumata tajujast, seda ei iseloomusta ei aeg ega ruum, põhjuslikud seosed jms, ta ei ole tunnetatav · Asjad meie jaoks eksisteerivad tajuja tajuobjektidena, st sõltuvad tajujast; nad eksisteerivad ajas ja ruumis, nad on põhjuslikult seotud; nad on tunnetatavad · Kanti arvates on igasugune teadmine otsustus · Otsustuste hulgas eristas Kant analüütilisi (selgitavaid) ja sünteetilisi (avardavaid) otsustusi · Sünteetilised otsustused jagas Kant kaheks: aposterioorsed (kogemusel põhinevad) ja aprioorsed (kogemusest sõltumatud) otsustused · Üldse on Kanti arvates kolm liiki otsustusi: a) sünteetilised aposterioorsed; b) analüütilised aprioorsed; c) sünteetilised aprioorsed · Kuidas on võimalikud aprioorsed sünteetilised otsused? Neid iseloomustavad paratamatus, üldkehtivus, seniste teadmiste avardumine
annaabi.ee 
