osalemine etendustes või sõnalise loomingu lisana. Kuulsad: Arp (Naise torso); Duchamp (Trepist alla tulev akt); Picabia (Undiin); de Chirico (Suur metafüüsik). Dadaistlikud meeleolud levisid Sveitsis, New Yorkis, Saksamaal ja Itaalias. Sveitsis oli Voltaire kabaree, New Yorkis oli suurim mõjutaja Duchamp, Saksamaal Schwitters (Juuksenõelapilt). Dada oli lühiajaline nähtu ja lagunes pärast sõda. Seda ei maksa pidada ainult kõike eitavaks mässuks, vaid ka kunsti piiride avardajaks. Itaalias tekkis nn metafüüsiline maalikunst. Selle looja oli Giorgio de Chirico, keda huvitasid sümbolistlik kunst ja sümbolismi teooriad ning Itaalia klassikaline arhitektuur. Temaga liitus endine futurist Carlo Carra. Sürrealism: vaimseks liidriks Andre Breton (toetudes Freud-I õpetusele, rajas oma arusaamise sürrealismist). Sürrealismi üheks eesmärgiks oli elu ja kunsti piiri kahtlaseks muutmine või kaotamine. Praktikas oli see siiski kunstivool. Kuulsad:
ja argipäev. Rõõmus ning helge kahekesi-olemise ja jäämise hoog asendub leebe mõtlikkusega, mis oskab hinnata ka väikseid ande ja tähelepanuavaldusi, kus iga päev ja iga hetk saavad väärtuseks. Mehe ja naise armastuse juurde kuuluvad perekond, lapsed ja kodu. Ellen Niidu luule põhitoon on optimistlik ning helge, samas ka pisut nukratooniline, väljendades sellisena naise olemuslikku ellusuhtumist. Kriitikas on teda peetud oma põlvkonna naise elutunde ja maailmapildi avardajaks ning poeetiliseks tõlgendajaks kõige esinduslikumal tasemel.(Kalda, 1991) Ellen Niidu lasteluule on keelemänguline, laulumänguline ja ka temaatiliselt mänguline. Tema lasteluule on määratud last mõjutama, see on pedagoogiline suuremal määral kui täiskasvanuile kirjutatud luule. Luule abil tahab autor lapsi kujundada nagu kasvatajagi. Luule eesmärgiks on laste esteetilise meele ergutamine, nende vastuvõtlikuks tegemine heale luulele ning kunstile üldse
Sõjas lüüasaamise järel levisid mässu- ja protestimeeleolud Saksamaal väga laialt. Eriti Berliinis omandas dada vasakäärmusliku propagandakunsti ilme. Raevuka sarkastilise pilkega ründas see kunst kodanlust ja ohvitserkonda, keda esitati kui sõjasüüdlasi. Dada jäi suhteliselt lühiajaliseks nähtuseks ja lagunes pärast sõda. Idee kunstist kui ühiskonnavastasest mässust jäi aga elama. Dadaismi ei maksa pidada ainult kõike eitavaks mässuks, vaid ka kunsti piiride avardajaks. Dada oli üks võimalus kunstiliselt vastanduda sõdivale Euroopale, kuid mitte ainus. Itaalias tekkinud nn. metafüüsiline maalikunsti võib vaadelda kui katset väljuda oma kaasajast. Metafüüsilise kunstiga viidati oma püüdele kujutada midagi, mis ulatub üle inimese igapäevasest kogemusest. Piltidel näeme tavaliselt linnavaateid või siseruume. Kujutamisel on rõhutatud, liialdatud või nihestatud joonperspektiivi ning loodud igaviku või ajatuse tunne. 12) SÜRREALISM
annaabi.ee 
