Otsa-nimelises muusikakoolis flöödi erialal. Esimene pill mida ta Laste Muusikakoolis õppis oli aga akordion. Kuid Tuntuks sai kui saksofonist, klarnetist ja vibrafonimängija nind ansambli- ja orkestrijuht. Saksofoni ja vibrafoni õppis ta omal käel. Vajadusel võis ta mängida ka klaverit, löökpille ja kontrabassi. Jazz hakkas teda huvitama juba 12-aastaselt. Oma sisukal loometeel mängis ta muusikat väga erinevates stiilides. Vajadusest oma anamblite repertuaari avarada, hakkas ta arranzeerima. Helmut alustas oma muusikuteed 1960. aastal ansamblis ,,kevad". Kui Aniko ansambliga liitus, polnud tal saksofonimängust suuremat aimu, talle anti kätte noodid ning paluti lood selgeks õppida. Kuna noor Aniko oli kiire õppija mägis ta juba paari nädala pärast nagu proff. Helmut tegutses ka Viljandis legendaarse kultusgrupiga ,,The Breakers". Osales ka ansablis ,,Andromeeda" ning jazz-rockiga eksperimenteerivas kollektiivis ,,Psycho". Aastatel 1974-1993 oli ta
Sajandivahetuse ja alguse kirjandus avardus muutus euroopalikumaks. Taheti vabaneda saksa ja vene mõjudest. Tekkisid nn agressiivsed kultuurpoliitilised liikumised. Teiste seas võitles saksa ja vene mõjude vastu ka J. Liiv. Vilde aga kuulus vanameelsete kilda ja võitles uuenduste vastu. 2. Millised olid ,,Noor-Eesti" tekkimise põhjused? ,,Noor-Eesti" tekkimise põhjused olid: noore haritlaskonna eneseotsingud, soov ja vajadus muuta eesti ühiskonda. Üks eesmärkidest oli avarada eesti vaimset vaatepiiri senistest saksa ja vene mõjudest laiemale euroopalikule pinnale. 3. Nimeta neli tuntumat nooreestlast. Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Bernhard Linde. Siuruluulest arbujateni 1. Miks oli siuruluule uudne ja okeeriv? Siuruluule oli uudne ja okeeriv, sest oli varasemast tunduvalt emotsionaalsem ja müstilisem. Valdavalt esines ka tige ning irvitav iroonia. Taheti ärritada kodanlasi. 2. Kes kuulusid Siurusse? Siurusse kuulusid: A. Gailit, M. Under, J
tagurpidi: subjekti tunnetust (eneseteadvus) tuleb süvendada subtantsini. Gadamer toob sisse horisondi. Lk 198. Tegemist on kujundiga. Horisont piirab vaatepiiri. See kantakse üle mõtlevale teadvusele. Horisont piiritleb seda, mis on meie jaoks tähenduslik. See saab olla kitsam ja avaram; suletud ja avatud jne. Mõjutusajalugu on teadvus; taotlus oma horisondi avardada ja seda enam maailmapilt on tähenduslikum. Selleks, et seda avarada peab teadma, mille vastu huvi tunda ja mida küsida. Avardamist peaks tegema ka teadus ja teebki. Toetudes eeldustele, mis Gadameri arvates kitsendavad horisonti. Need eeldused on Descartesi poolt rajatud. Võrdlevalt kirjeldab inimajalooliuse mõistmine, kuidas toimub ajaloo teaduses ning kuidas see peaks toimima mõistmis ajaloolises teadvuses. Ajalooteadvuses peab asetama ennast minevikku; ajaloolisesse horisonti. Arvestama distantsi ja erinevust, et mitte mõista valesti teist ajaloojärku
annaabi.ee 
