Esimene maailmasõda, mille vastu paljud kunstnikerühmitused püüdsid just oma ideedega sõdida. Üheks värvikamaks sajandi alguse kunstnike rühmituseks võib pidada De Stijl’i. Essees üritan selgusele jõuda, kas ja kui palju De Stijl mõjutas oma ideedega 20.sajandi alguse kunsti ja disaini valdkonda. De Stijl’i liikumise algatajaks Leidenis oli maalija, kunstnik ja arhitekt Theo van Doesurg (1883-1931). Järgnevail aastail kogunes väljaande ümber suurem avangardsete vaadetega loovisikute seltskond. Neist kõige äärmuslikum ja enim kuulsust kogunud oli ehk Piet Mondrian, järgnesid Vilamos Huszar ja Jacobus Johannes Pieter Oud, luuletaja Antony Kok ning hiljem arhitektid Jan Wils, Robert van’t Hoff, mööblidisainer Gerrit Thomas Rietvield jpt. De Stijl soovis võitluslikult kujundada uut maailmapilti, töötades selleks välja oma sobivaid meetodeid ja põhimõtteid. Teistest rühmitustest eristas De Stijl’i
üllatavad oma sõnatäpsuse ja intensiivsusega ("Sa palveta sel ööl ka minu eest"). Ta tuli kirjandusse üsna noorelt luulekoguga "Kolmring"(1989), mil ta oli vaid 17. aastane, sellele järgnesid "Vari ja viisnurk" (1991) ning "SürWay"(1992). Veel on lisandunud "Neli sada keelt"(1997) ning "Towntown&28"(1999). "Neli sada keelt" teeb oma kujunduses kummarduse Eesti futurismi ajaloole. Sinijärve loomingut- eriti kolme esimest kogu- iseloomustavadki pidevad suhted sajandialguse avangardsete vooludega: futurismiga, dadaismiga, sürrealismiga, (hilis)ekspressionismiga. Karl Martin Sinijärve esikraamatut nimetada "eelõitsenguks", sest enamik luuletusi on kirjutatud 13-16 aasta vanuselt. Nii tundub selles esimeses kogus veel küllalt palju poosi ja lõbu sõnadest ja lõbu nende sõnade liigutamisest. Sinijärve maailm selles esimeses kogus ongi sõnade maailm, ka tüdrukut võrdleb ta sõnadega, tekstiga. Aga
Gala võttis tal käest kinni ja lubas tema rahustamiseks, et ta teda enam kunagi ei jäta. Varsti oli selge, et Gala ja Dalí olid lahutamatud. Kui Eluard nõudis, et abikaasa koos temaga Pariisi tagasi pöörduks, otsustas naine Dalí juurde jääda. Tema suhe Salvadoriga ei avaldanud Dalí ja Eluard'i sõprusele ilmselt halba mõju. Gala ja Paul jäid lähedasteks sõpradeks. 1916. aastal abiellusid nad Pariisis. Gala oli oma mehe kaudu tuttav sürrealistide ja ka paljude teiste avangardsete kunstnikega, muuhulgas saksa maalikunstniku Max Ernstiga, kes oli pärit Kölni lähedalt Brühlist ja kellega tal oli suhe. Galal oli terav kunstitaju, mida sürrealistid kõrgelt hindasid. Dalí oli Gala näol leidnud unelmate elukaaslase, kelleta oleks tema hüsteeria võib-olla haiglaseks muutunud. Gala oli Salvadorile peale kauaigatsetud täiusliku armastatu ka elutähtis terapeut, nagu kunstnik oma kirjutistes ikka ja jälle toonitas. (Weyers, 2006; Salvador, 2001; Dalí, 1999) 4.3
annaabi.ee 
