sürrealism) ja tesel pool jätkuvad otsingud „väljenduslikus“ laadis, eelkõige sellest edasi arenevas „konstruktiivses“ liinis. Konstruktiivse abstraktsionsmi arendamisel kuulub keskne roll PIET MONDRIANILE (1872-1944), kes tegi kubismist radikaalse sammu geomeetrilisse abstraktsionsmi. Mondrian oli hollandi päritolu kunstnik, paljude uurijate arvates seletab see paljuski tema kalvinistlikult askeetliku kunsti olemust. Mondriani kujunemine on tüüpiline selle põlvkonna avangardistidele. Mondriani arvates ei söandanud kubism minna loogilise lõpuni ega teinud kõiki järeldusi omaenese avastustest. Mondrian oli läbi teinud ka analüütilise kubismi, kuid jõudnud selle range, täiesti abstraktse süsteemini. Abstraktset pilti luues tunnistas ta ainult sirgeid vertikaal- ja horisontaaljooni, mille abil moodustatud ristkülikud jättis ta kas valgeks või värvis ühe põhivärviga – punase, kollase või sinisega. Mondrian toetus Platoni, neoplatoonikute jt
sürrealism) ja tesel pool jätkuvad otsingud ,,väljenduslikus" laadis, eelkõige sellest edasi arenevas ,,konstruktiivses" liinis. Konstruktiivse abstraktsionsmi arendamisel kuulub keskne roll PIET MONDRIANILE (1872-1944), kes tegi kubismist radikaalse sammu geomeetrilisse abstraktsionsmi. Mondrian oli hollandi päritolu kunstnik, paljude uurijate arvates seletab see paljuski tema kalvinistlikult askeetliku kunsti olemust. Mondriani kujunemine on tüüpiline selle põlvkonna avangardistidele. Mondriani arvates ei söandanud kubism minna loogilise lõpuni ega teinud kõiki järeldusi omaenese avastustest. Mondrian oli läbi teinud ka analüütilise kubismi, kuid jõudnud selle range, täiesti abstraktse süsteemini. Abstraktset pilti luues tunnistas ta ainult sirgeid vertikaal- ja horisontaaljooni, mille abil moodustatud ristkülikud jättis ta kas valgeks või värvis ühe põhivärviga punase, kollase või sinisega. Mondrian toetus Platoni, neoplatoonikute jt
sürrealism) ja tesel pool jätkuvad otsingud ,,väljenduslikus" laadis, eelkõige sellest edasi arenevas ,,konstruktiivses" liinis. Konstruktiivse abstraktsionsmi arendamisel kuulub keskne roll PIET MONDRIANILE (1872-1944), kes tegi kubismist radikaalse sammu geomeetrilisse abstraktsionsmi. Mondrian oli hollandi päritolu kunstnik, paljude uurijate arvates seletab see paljuski tema kalvinistlikult askeetliku kunsti olemust. Mondriani kujunemine on tüüpiline selle põlvkonna avangardistidele. Mondriani arvates ei söandanud kubism minna loogilise lõpuni ega teinud kõiki järeldusi omaenese avastustest. Mondrian oli läbi teinud ka analüütilise kubismi, kuid jõudnud selle range, täiesti abstraktse süsteemini. Abstraktset pilti luues tunnistas ta ainult sirgeid vertikaal- ja horisontaaljooni, mille abil moodustatud ristkülikud jättis ta kas valgeks või värvis ühe põhivärviga punase, kollase või sinisega. Mondrian toetus Platoni, neoplatoonikute jt
annaabi.ee 
