Nt A. Johani, N. Kummits, K. Liimand 3) Valisid kujutamiseks rõhutatult eestilikke motiive nagu külamaastikke või pilte patriarhaalsest, nt rannarahva elust. Nt Haamer, Nõmmik, Võerahansu. 11. 12. New York sai pärast II maailmasõda Lääne-maailma kunstipealinnaks. 13. Sakslased okupeerisid II ms alguses ka Prantsusmaa koos Pariisiga. Pariisis oli kunstielu vabam, sest sakslased ei sekkunud eriti sellesse. Paljudel euroopa avangardistidel oli aga õnnestunud enne Pariisi langemist põgeneda, peamiselt USA- sse. Eriti New Yorki kogunesid paljud nimekad kunstnikud. 14. Kõige tuntum tegevusmaalija oli Jackson Pollock. Rääkis, et pilt on protsess, (pool)automaatse tegevuse tulemus. Eelistas kinnitada pingutamata lõuendi kõvale seinale või põrandale. Ta ei kasutanud molbertit, paletti, pintsleid jms, vaid eelistas kellusid, keppe, nuge ja tilkuvat vedelat värvi või rasket pastoosset värvi segatuna
Kunst II maailmasõja ajal Abstraktne ekspressionism Taust Prantsusmaa okupeerimata osal suhtuti avangardismi halvasti Okupeeritud põhja- ja lääneosas ning Pariisis ei pööranud sakslased sellele erilist tähelepanu Paljudel avangardistidel õnnestus põgeneda USA-sse, peamiselt New Yorki P. Mondrian Tema NY-aegsed nn bugi sarja kompositsioonid olid varasemaga võrreldes rahulikkumad ja värvirikkad J. Pollock Jõudis 1947. a skandaalse kuulsuse toonud stiilini Ta lähtus ideest, et pilt on protsessi, automaatse või poolautomaatse tegevuse tulemus Oma töömeetodi reklaamis kutsub ta maali valmimist jälgima ajakirjanikud ja filmimehed
avanes võimalus vabaneda konkurentidest. Diktaatorid esinesid ka rahva ja lihtsa inimese nimel, keda nad lubasid kaitsta mandunud kunsti eest. Võimud kasutasid ja õhutasid viha, mida mõned, peamiselt harimatud inimesed, on alati tundnud kõige uue ja võõra suhtes. Samal ajal esitlesid võimud ennast kui rahvusliku kultuuripärandi kaitsjaid. Saksamaal oli avangardivastane võitlus avalik, Nõukogude Liidus mõnevõrra hiilivam, aha tihti jõhkram. Avangardistidel keelati mitte ainult oma loomingu väljapanek, vaid ka loomine. Nende teosed eemaldati muuseumidest, neid toetanudkunstiteadlased vallandati. Mitmed kunstiinimesed sattusid koondulaagrisse või tapeti. Saksamaal korraldati nn häbistusnäitusi, mis varustati mõnitavate saatesõnadega ning mida käsutati vaatama töölised, õpilased või sõdurid. Need pidid veenduma, kui koleda jaohtliku kunstiga on tegemist. Osa avangardistide reoseid põletati avalikult.
ka figuurikäsitlus - kuivõrd kunstnik armastab kujutada inimest. Tema inimesed on kõvasti kahe jalaga maa pääl, kandilised, laiaõlgsed, pisut kohmakad 12) milline linn sai lääne-maailma kunstipealinnaks pärast sõda? New york. 13)kuidas olid seotud 2. maailmasõda, pariis ja new york? pariisis oli kunstielu vabam, paljud kunstnikud põgenesid sõja ajal pariisi ja kui sõda jõudis pariisi, õnnestus palju avangardistidel põgeneda USAsse eriti new yorki. 14)kes oli kõige tuntum tegevusmaalia, kuidas tegi, missugune töö välja nägi?Robert Motherwell. kunst oli rahulikum kui pollockil, rajas teoseid mustadele ja valgetele pindadele, tihti poeetilise ja ideoloogilise pretensiooniga. nteleegia hispaania vabariigile nr.34. 15)millal ja kus võeti kasutusele mõiste ,,internatsionaalne stiil"?millised ehitised? võeti kasutusele 1932 USAs. iseloomulik oli risttahuka kuju ja sileda krohviga kaetud pinnad,
sellele, mida soovisid riigijuhid. Seetõttu keelustati avangradism nii NSV Liidus kui ka Natsi Saksamaal juba 1930. aastate alguses. Esile tõsteti konservatiivseid, traditsioone järgivaid kunstnikke. Diktaatorid väitsid, et nii kaitsevad nad kodanikke "mandunud kunsti" eest. Nad esitlesid endid kui rahvusliku kultuuripärandi kaitsjaid ning üritasid inimestes tekitada viha uue ja võõra kunsti suhtes. Avangardistidel mitte ainult ei keelatud oma loomingu välja panek, vaid neil keelati ka kunsti loomine. Nende teosed eemaldati muuseumitest ning neile toetust avaldanud kunstiteadlased vallandati. Mitmed kunstiinimesed sattusid konduslaagritesse või nad tapeti. Mõlemas riigis oli lubatud vaid kunst, mis toetus traditsioonidele, peamisteks eeskujudeks kujunesid akademism ja realism. Hoolimata riikidevahelisest vastasseisust ülistati mõlema riigi teostel suuri juhte ja ka töö tegemist
Pastell. 1938. EKM 126 Edgar Johan Kuusik, Anton Soans. Kunstihoone Tallinnas. 1934 19. KUNST II MAAILMASÕJA AJAL. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-S 1. Millistes tingimustes töötasid avangardistlikud kunstnikud II maailmasõja aegsel Prantsusmaal? Pr okupeerimata osal suhtuti avangardismi halvasti, okupeeritud põhja- ja lääneosas ning Pariisis aga ei pööranud sakslased sellele erilist tähelepanu. 2. Kuhu põgenesid paljud Euroopa kunstnikud II maailmasõja eest? Paljudel avangardistidel õnnestus põgeneda USA-sse, peamiselt New Yorki 3. Milliseid muutusi tõi Piet Mondriani teostesse tema töötamine New Yorgis? New Yorgi elurütm on mõjustanud tema viimaseid teoseid, nn. bugi-vugi sarja kompositsioone, mis on varasemate maalidega võrreldes rahutud ja värvirikkad. 4.Mida tähendab tegevusmaal? Kunstiteose valmimine publiku ees. 5. Kes oli kõige tuntum tegevusmaalija? Kuidas ta maalid valmisid ja kuidas nad välja nägid? Jackson Pollock
aastate alguses. Saksamaa Hitleril oli sellega ka isiklikud arved õiendada. Äpardunud kunstnikuna olevat ta juba noorpõlves hakanud edukaid moderniste vihkama. Võimud kasutasid ja õhutasid viha, mida mõned, peamiselt harimatud inimesed, on alati tundnud kõige uue ja võõra suhtes. Samal ajal esitlesid võimud ennast kui rahvusliku kultuuripärandi kaitsjad. Saksamaal oli avangardistlik võitlus avalik, Nõukogude Liidus mõnevõrra hiilivam, aga tihti jõhkram. Avangardistidel keelati mitte ainult oma loomingu väljapanek, vaid ka loomine. Nende teosed eemaldati muuseumidest, neid toetanud kunstiteadlased vallandati. Mitmed kunstiinimesed sattusid koondulaagrisse või tapeti. Mõlemas riigis kuulutati ainulubatuks kunst, mis toetus traditsioonidele. Kuigi natsionaalsotsialistid ja kommunistid pidasid teineteist surmavaenlasteks ja lõpuks astusidki verisesse sõtta, on nende soositud kunst väga sarnane mitte ainult vormide, vaid ka temaatika poolest