Eesti kunst 1975-1990 Tallinna Lilleküla Gümnaasium Anete Konno, Anna Gontsarova, Kristiina Mänd, Karolin Saarits, Triin Veetamm, Grete Torger 12B Eesti kunst 1975-1990 Tekkis vastuolulisus Lääne avangardismiga Maalikunstis kujunes oluliseks hüperrealism, mida iseloomustas jahedus ja objektiivsus Lisandus ühiskonnakriitiline mõõde Senise kunsti maalilisusele vastandusid hüperrealismi külmad, siledad, tehnitsistlikud värvipinnad Kunstnike huvitusid olid müütidest ja legendidest Graafika ja tarbekunsti kõrval kujunes populaarseks ka plakatikunst Plakatikunst Sai menukaks 1980. aastail Eriti populaarseks sai fotomontaazile tuginev plakat
Lõpetas Räpina Keskkooli 1965.a Õppis 19661971.a ERKIs arhitektuuri eriala 19711974.a töötas arhitektina 1990.aastast ERKI õppejõud,1995.aastast ka professor 19912003 Eesti Arhitektide Liidu väljaande "Ehituskunst" peatoimetaja Olnud külalisprofessor nii Helsingi ülikoolides kui ka Eesti Muusikaakadeemias Looming Alustas loomist 1960ndatel Avangardismi valdkonnas Liitus Tõnis Vindi kunstigrupi ANKga,mille kaudu ta tutvus avangardismiga Toetus suprematismi(eimiski ehk kõige tipp) ja konstruktivismi (mõtlemise ja kogemuste koosmõju)traditsoonidele ning arendas geomeetrilist kunsti On loonud : Maale,skulptuure,arhitektoone,luuletusi, raamatuid Lapini kontseptsioon ruumist ja tühjusest on olnud aastaid tema ideede väljenduseks Leonhard kui kunstnik Tema teostes on palju Eesti arhitektuurisajandi male geomeetriat,millega ta käsitles masina ja inimese kokkukasvamist
uut vabamat vormikäsitlust. Pärast taasiseseisvumist ei olnud kunstid enam NSVL poolt kontrollitud ning kunstnikele jäeti vabad käed. Seetõttu tõusidki populaarseteks foto, video ja performance’id. 1970.aastate alguseks oli eesti kunst muutunud pluralistlikuks.Kümnekonna aastaga oli eesti kunst eemaldunud Moskva ametlikust kunstist. Peaaegu kõik selle aja kunstnikud said oma töid näitustel eksponeerida. Eesti kunstis 1975-1990 tekkis vastuolulisus lääne avangardismiga. Olulisel kohal hüperrealism, mida iseloomustas jahedus ja objektiivsus. Lisandus ühiskonnakriitiline mõõde. Paljud kunstnikud huvitusid müütidest ja legendidest, vaikelu populaarne. Rühmituse ANK-64 tegevust võib pidada järgmiseks oluliseks sammuks, milles osalejad kujundasid kõik omapärast käekirja ja loobuti nõukogulikust temaatikast. Neile sai tüüpiliseks isiklike subjektiivsete, fantastiliste maailmade loomine ja esteetiline nõudlikku.
Linlikud teemad, jahedus, objektiivsus, ühiskonnakriitilisus 2.Mille poolest erines eelnevast eesti hüperrealism? Pillide süžeed olid tihti lavastatud ning need polnud jahedat objektiivsed, vaid pigem romantilised. 3.Kuidas olid eesti kunstnikud pikka aega suhtunud Lääne avangardistlikku kunsti? Lääne avangardistlik kunst oli eesti kunstnikele eeskujuks ja vaimseks toeks. 4.Millise muutuse tõi kaasa eesti kunstnike lähem tutvumine Lääne avangardismiga? Eestlastel oli raskem Lääne kunsti imetlusega suhtuda, nendes tekitas võõristust Lääne kunsti uusvasaklik ideoloogia, sest ka eesti rahvuslust ohustava võõrvõimu ametlik ideoloogia oli vasakpoolne. 5.Kuidas jätkasid oma loomingut O. Maran ja K. Põllu – ühed esimesed Lääne kunsti tutvustajad sõjajärgses Eestis? O. Maran hakkas askeetliku realismi ja võtetega maalima lihtsaid esemeid. K. Põllu graafikasarjad hakkasid tegelema eestlaste esivanemate vaimumaailmaga. 6
Maad hakkas võtma venestuspoliitika. Vene keelest ja kultuurist püüti kujundada midagi enda oma. Vene keel polnud enam üks võõrkeeltest, vaid pidi saama millekski enamaks, millekski iseenesest mõistetavaks. Mõnel määral see isegi õnnestus uus põlvkond valdas vabalt vene keelt, kuna teisiti polnud võimalik hakkama saada. KUNST 70-datel ühendati tihti mitmeid suundi. Näiteks ühendati traditsioonilisi suundi popkultuuri või avangardismiga. Toimus erinevate suundade miksimine. Kui ennem oli kunst paigalseisev, siis nüüd püüti kaasaegsuse poole püüelda, kuigi see polnud enam nii mastaapne kui mujal Euroopas. Kunstizanrite piiride paika seadmine. Kaks olulisemat näitust: · Saku 73 (1973, Jüri Arrak, Aili Vint, Raul Meel) · Harku 75 (1975, Sirje Runge Kaarel Tulismaa, Raul Meel). Tegeles rohkem noorte kunstnike tööde väljapanekuga. Popkunst, geomeetriline kunst. Nimed tulenevad kohanimedest
annaabi.ee 
