Armatuurterase omaduse osavarutegur s=1,15. f yk 390 Armatuurterase arvutuslik voolavuspiir fyd= = = 339 MPa. s 1,15 Põikarmatuuri arvutuslik voolavuspiir f ywd=340 MPa Rostvärgi kõrguseks valin 600 mm ja laiuseks 1200 mm. Vaia ots läheb rostvärgi sisse 100 mm. Sisejõud: q l 2 479 2,5 2 Avamoment: M = = = 124,7 kNm 24 24 q l 2 479 2,5 2 Toemoment: M = = = 187,1 kNm 16 16 Kasuskõrgus avas: d=500 mm. Kasuskõrgus toel: d=550 mm. Armatuur avas: M Sd 124,7 10 6 µ= = = 0,0293 f cd b d 2 0,85 16,7 1200 500 2 =1 - 1 -2 µ =1 - 1 -2 0,0293 = 0,0297
Lõpuks P sarniir 2 lihttala Pl Pl 4 4 Skeem 1.3 Jõudude ümberjaotumine talas Plastse sarniiri tekkimise tõttu keskmisel toel tekkib jätkuva tala asemel 2 lihttalale lähenevat tala (osalise sarniiriga keskmisel toel), süsteem läheneb lihttalade skeemile. Koormuse suure- nemisel võib avamoment minna nii suureks, et avasse tekib ka plastne sarniir. Tala selles avas muutub mehhanismiks ja variseb. Selline purunemine on seotud materjali voolamisega ristlõikes. Vastandsituatsioonina plastsele purunemisele vaadeldakse nn habrast purunemist, mis esineb habraste materjalide (betoon, müüritis jt) puhul. Tehakse vahet hapra- ja normaalse- (voolavusega seotud)purunemise vahel. Voolavusega seo- tud purunemine ongi esitatud eelmisel skeemil. Üldiselt on voolamine ajas jälgitav protsess.
kontrollarvutused 4.1 asemel 2 lihttalale lähenevat sellise situatsiooni tekkimine kokkuvõtted ja järeldused 5.1 tala (osalise sarniiriga hoiatab kandevõime kaotuse sisukord. Iga pealkirja alla keskmisel toel), süsteem eest. Haprapurunemise võivad eraldi käia mitmeid läheneb lihttalade skeemile. korral on purunemisega alapealkirju. Koormumise suurenemisel kaasnevad deformatsioonid 34.Konstruktsiooni võib avamoment minna nii nii väikesed, et nad ei piirseisundid: tehakse vahet suureks, et avasse tekib ka ole visuaalselt jälgitavad. kasutuspiirseisundi ja plastne sarniir. Tala selles Vaatleja seisukohalt toimub kandepiirseisundi vahel. avas muutub mehhanismiks purunemine ootamatult, ilma Mõlemal juhul loetakse, et ja variseb. Selline ette hoiatamata. piirseisundi saabumisel ei purunemine on seotud Konstruktsioon ei hoiata
683 1.645 2.640 1.046 0.430 1.120 TERASKONSTRUKTSIOONID ABIMATERJAL 41/79 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut C) Tegurite C1, C2 ja C3 väärtused, kui varda tugede vahelise lõigu otstes mõjuvad eri suurusega toemomendid ning lisaks mõjub avamoment põikkoormusest Mq µ= Mmax - näitab toemomendi ja põikkoormusest põhjustatud momendi suhet. Kui toemoment ja põikkoormusest tingitud moment on ,,ühemärgilised", siis on väärtus positiivne. Kui toemomendid ja põikkoormusest tingitud momendid vardas on ,,erimärgilised", siis negatiivne.
Elastne arvutus Paindemomendid määratakse, vaadeldes elastset plaati. Betooni ja terase plastsete deforma- tsioonide mõju arvesse ei võeta. Arvestatakse muutuva koormuse ebasoodsa asetuse mõju. Plastne arvutus Paindemomentide määramisel võetakse arvesse materjalide plastseid deformatsioone ja plaadi töötamisskeemi muutumist koormamise käigus. Vaatleme kaheavalist jätkuvplaati joonisel 9.6: a) olukord vahetult enne armatuuri voolamist toel B; koormus p'; toemoment M'B= fydAs,Bz; avamoment M'1< fydAs,1z; b) toel tekib plastne liigend, toemoment MB = M'B enam suureneda ei saa, koormuse juurdekasv p'' võetakse vastu avamomendi suurenemise arvel. Plaadi kandevõime ammendub, kui koormusel p = p' + p'' tekib ka avas plastne liigend ja M1 = M'1+ M''1 = fydAs,1z. Kandepiirseisundis M0 = M1 + MB / 2 ehk MRd,1 + MRd,B / 2 = pl² /8. (9.2) MRd,1 = fydAs,1z. ja MRd,B = fydAs,Bz. Joonis 9
annaabi.ee 
