Tobias, kes oli sellele üritusele pannud kõik oma lootused leidmaks tööd ja tunnustust, ei murdunud ebaedust hoolimata. 1910. aastal asus Tobias elama Berliini, kus ta tegutses organistina ning ajakirjanikuna (saksa keel oli olnud Tobiase kodune keel). 1911. aasta sügisel sai ta juba kindlama töökoha Saksa Heliloojate Liidu (Genossenschaft Deutscher Tonsetzer) hindamiskomisjoni liikmena. 1913. aasta augustis külastas Tobias Eestit seoses "Estonia" uue teatrihoone avamispidustustega, kus ta juhatas ka katkendeid "Joonase lähetamisest". 1914. aasta jaanuaris, pärast Berliini tagasipöördumist, korraldas Tobias Berliini muusikaülikooli saalis oma autoriõhtu, kus kanti ette ka katkendeid "Joonase lähetamisest". 1914. aastal astus ta Saksa kodakondsusesse, mille järel kinnitati Berliini muusikaülikooli korraliseks professoriks. Pärast I maailmasõja puhkemist kutsuti Tobias Saksa sõjaväkke, kus ta tegutses tõlgina. Tervislikel põhjustel vabastati
liige. 1912.a. kevadel kutsus Berliini Kuningliku Muusikaülikooli (Königliche Hochschule für Musik) tolleaegne rektor prof. Hermann Kretzschmar pärast tutvumist oratooriumi "Joonase lähetamine" partituuriga Tobiase nimetatud muusikaülikooli teoreetiliste ainete ajutiseks õppejõuks. 1914.a. astus R. Tobias Saksa kodakondsusesse, mille järel ta kinnitati sama muusikaülikooli koosseisuliseks professoriks. 1913.a. augustis külastas R. Tobias Eestit seoses "Estonia" uue teatrihoone avamispidustustega, kus ta juhatas ka oma helitöid. Pärast Berliini tagasipöördumist korraldas Tobias 1914.a. jaanuaris Berliini Kuningliku Muusikaülikooli saalis oma autoriõhtu, kus kanti ette ka katkendeid oratooriumist "Joonase lähetamine". Pärast I Maailmasõja puhkemist 1914.a. kutsuti R. Tobias järgmisel aastal Saksa sõjaväkke, kus ta tegutses tõlgina. Tervislikel põhjustel vabastati ta sõjaväest 1916.a., mille järel jätkas tööd Kuninglikus Muusikaülikoolis. Rudolf Tobias suri 29
· 1912. a kutsuti Berliini Akadeemilise Muusikaülikooli asendusõppejõuks. · Aastail 1904-1920 elas Artur Kapp Astrahanis, töötades seal Vene Muusikaseltsi · 1913. aasta augustis külastas Tobias Eestit seoses "Estonia" uue teatrihoone kohaliku osakonna esimehena ja muusikakooli direktorina. Seal korraldas ka avamispidustustega, kus ta juhatas ka katkendeid "Joonase lähetamisest". sümfooniaorkestreid ja ooperietendusi. · Astrahani aastail käis Kapp mitu korda ka Eestis, näiteks juhatas 1909 Tartu · Mihkel Lüdig sündis Pärnumaal Reiu vallas metsavahi lasterikkas peres. Tema muusikapäeva, 1910. a. Tallinna üldlaulupeo sümfooniakontserte, vahel kodus tegeldi palju muusikaga - lauldi kodus või kooris, mängiti pilli, organiseeriti