· Kuulamisoskus baasoskus, millele üles ehitada kompleksoskused. · Verbaalne väljendusoskus rääkimisoskus ehk oskus kasutada sõna jõudu. · Isikutaju teise inimese äratundmine, inimtüübi määratlemine, emotsionaalse seisundi tajumine, suhtumise tajumine, esteetiline ja moraalne hinnang, ootuste hinnang. · Eneseavamine eneseavamist võib määratleda selle avamisena, kuidas subjekt suhtub käesolevasse olukorda, peab algama soovist parandada suhteid teiste inimestega. · Mõjutamisoskus manipuleerimist ei vaadelda tänapäeval negatiivses kontekstis, vaid loomuliku nähtusena. Partnerit austav enesemaksmapanemine: ma tunnen, ma soovin, ma arvan. 32. Emotsionaalse (sotsiaalse) intelligentsuse mõiste EI sisaldab: · võimekust tajuda,
üles ehitada kompleksoskused Verbaalne väljendusoskus - rääkimisoskus ehk oskus sõna jõudu kasutada on kuulamisoskuse kõrval teine suhtlemise baasoskus (suuline ja kirjalik keele valdamine on erinevad oskused!) Isikutaju - isikutaju loetakse üheks kolmest tähtsaimaks suhtlemise komponendiks teabevahetamise (rääkimise ja kuulamise) ning vastastikuse mõjutamise kõrval Eneseavamisoskus - eneseavamist võib määratleda selle avamisena, kuidas subjekt suhtub käesolevasse olukorda, aga samuti mineviku teadvustamist, mis on seotud suhtumisega olukorda praegu Mõjutamisoskus manipuleerimist ei vaadelda tänapäeval negatiivses kontekstis, vaid loomuliku nähtusena 24. Emotsionaalse (sotsiaalse) intelligentsuse mõiste EI on oskus tunda ära meie eneste ja teiste tundeid, selleks et motiveerida ennast ja juhtida õigesti emotsioone meis enestes ja meie suhetes (Goleman, 1995). EI sisaldab
kompleksoskused Verbaalne väljendusoskus - rääkimisoskus ehk oskus sõna jõudu kasutada on kuulamisoskuse kõrval teine suhtlemise baasoskus (suuline ja kirjalik keele valdamine on erinevad oskused!) Isikutaju - isikutaju loetakse üheks kolmest tähtsaimaks suhtlemise komponendiks teabevahetamise (rääkimise ja kuulamise) ning vastastikuse mõjutamise kõrval Eneseavamisoskus - eneseavamist võib määratleda selle avamisena, kuidas subjekt suhtub käesolevasse olukorda, aga samuti mineviku teadvustamist, mis on seotud suhtumisega olukorda praegu Mõjutamisoskus manipuleerimist ei vaadelda tänapäeval negatiivses kontekstis, vaid loomuliku nähtusena 25. Emotsionaalse (sotsiaalse) intelligentsuse mõiste EI on oskus tunda ära meie eneste ja teiste tundeid, selleks et motiveerida ennast ja juhtida õigesti emotsioone meis enestes ja meie suhetes (Goleman, 1995)
millele üles ehitada kompleksoskused Verbaalne väljendusoskus - rääkimisoskus ehk oskus sõna jõudu kasutada on kuulamisoskuse kõrval teine suhtlemise baasoskus (suuline ja kirjalik keele valdamine on erinevad oskused!) Isikutaju - isikutaju loetakse üheks kolmest tähtsaimaks suhtlemise komponendiks teabevahetamise (rääkimise ja kuulamise) ning vastastikuse mõjutamise kõrval Eneseavamisoskus - eneseavamist võib määratleda selle avamisena, kuidas subjekt suhtub käesolevasse olukorda, aga samuti mineviku teadvustamist, mis on seotud suhtumisega olukorda praegu Mõjutamisoskus manipuleerimist ei vaadelda tänapäeval negatiivses kontekstis, vaid loomuliku nähtusena 32. Emotsionaalse (sotsiaalse) intelligentsuse mõiste EI on oskus tunda ära meie eneste ja teiste tundeid, selleks et motiveerida ennast ja juhtida õigesti emotsioone meis enestes ja meie suhetes (Goleman, 1995). EI
kuulamisoskuse kõrval teine suhtlemise baasoskus (suuline ja kirjalik keele valdamine on erinevad oskused!) · Isikutaju - isikutaju loetakse üheks kolmest tähtsaimaks suhtlemise komponendiks teabevahetamise (rääkimise ja kuulamise) ning vastastikuse mõjutamise kõrval · Mõjutamisoskus manipuleerimist ei vaadelda tänapäeval negatiivses kontekstis, vaid loomuliku nähtusena. · Eneseavamisoskus - eneseavamist võib määratleda selle avamisena, kuidas subjekt suhtub käesolevasse olukorda, aga samuti mineviku teadvustamist, mis on seotud suhtumisega olukorda praegu. Emotsionaalse (sotsiaalse) intelligentsuse mõiste Emotsionaalne intelligentsus on oskus tunda ära meie eneste ja teiste tundeid, selleks et motiveerida ennast ja juhtida õigesti emotsioone meis enestes ja meie suhetes (Goleman, 1995) Suhtlemisraskusi põhjustavad isikuomadused