On toiduks teistele loomadele (väiksed linnud) Piiravad näriliste arvukust (kullid) Inimesele: Liha (kana,hani) Munad(jaanalind,kana) Suled (paabulind) Sõnnik väetiseks (kana) Laulaved (kuldnokk) Levitavad haigusi (tuvi) Söövad marju (pasknäär) Hävitavad kodulinde(kull) Reostavad linna (kajakas) 12.Metslinnud-metsvint,laulurästas,hiireviu. Veelinnud-part,hani,luik. Avamaastikulinnud-põldlõoke,kiivitaja. Õhulinnud-piiritaja,pääsuke. Asulatelinnud-kodutuvi ,vares . 13.Kõigusoojane-loom kes ei suuda ise oma kehatemperatuuri reguleerida ja see sõltub ümbritseva keskonna temperatuurist. Püsisoojane-loom kelle keha temperatuur on püsiv ja ei sõltu välistemperatuurist. Pesitsuskolooniad-see on suur lindude grupp,nii on neil turvalisem ja röövloom ei saa neile märkamatult läheneda ja nad on valmis teda ründama. 14
14 KLASS LINNUD Progressiivsed tunnused:• homoiotermsed• tiivad• tagajäsemed hästi arenenud• kõrgemini arenenud NS Lindude toes on: 1. peaaegu täielikult luustunud 2. luudel on tentents liituda 3. enamikes luudes rikkalikult õhuruumikesi Ökoloogilised tüübid: 1. puudelinnud n. rähnilised, osa kullilisi,enamik värvulisi 2. avamaastikulinnud n. enamik kurvitsalisi 3. veelinnud (sõna laias mõttes) n.pütilised, sõudjalalised, pingviinilised 4. õhulinnud n. pääsukesed, koolibrilised • Paigalinnud – tegutsevad kogu aasta pesitsuspaiga lähemas ümbruses. N. varblased, kaaren, kodukakk, kassikakk jpt. • Hulgulinnud – liiguvad külmadel aastaaegadel oma pesitsuspaiga lähemas või kaugemas ümbruses ringi või siirduvad mõnevõrra lõuna poole. N. rähn, vares, leevike.
Sgk Gaviaallased - pikk nokjas koon. N. gangese gaviaal 16.3.9. Klass Linnud (Aves) Progressiivsed tunnused: homoiotermsed, tiivad, tagajäsemed hästi arenenud, kõrgemini arenenud NS. Lindude toes on: peaaegu täielikult luustunud, luudel on tentents liituda, enamikes luudes rikkalikul õhuruumikesi. Hambad puuduvad, toidu hoidmiseks nokk. Lisahingamiselundiks õhukotid. Süda 4 osaline. Lahksugulised. Ökoloogilised tüübid: puudelinnud ( rähnilised, osa kullilisi, enamik värvulisi), avamaastikulinnud (enamik kurvitsalisi), veelinnud (pütilised, sõudjalalised, pingviinilised), õhulinnud (pääsukesed, koolibrilised). · Paigalinnud tegutsevad kogu aasta pesitsuspaiga lähemas ümbruses. N. varblased, kaaren, kodukaakk, kassikakk jpt. · Hulgulinnud liiguvad külmadel aastaaegadel oma pesitsuspaiga lähemas või kaugemas ümbruses ringi või siirduvad mõnbevõrra lõuna poole. N. rähn, vares, leevike.
annaabi.ee 
