Väheolulisi objekte võib arvestada ja aruannetes kajastada lihtsustatud viisil. Järjepidevuse ja võrreldavuse printsiip- raamatupidamisarvestuses ja aruannetes kasutatakse jätkuvalt samu arvestuspõhimõtteid, esitusviise ja aruandeskeeme. Järjepidevus arvestuspõhimõtete, esitusviisi ja aruandeskeemide osas on vajalik selleks, et võimaldada ettevõtte finantsnäitajate objektiivset võrdlust läbi aastate. Ühtlustatud nõuded arvestuspõhimõtetele, esitusviisile ja aruandes avalikustatavale informatsioonile loovad aluse erinevate ettevõtete finantsnäitajate võrreldavuseks. Tulude ja kulude vastavuse printsiip- aruandeperioodi jooksul teenitud tuludest arvatakse maha samade tulude teenimisega seotud kulud. Kulutused, millele vastavad tulud tekivad järgmistel perioodidel, kajastatakse kuludena samadel perioodidel, kui nendega seonduvad tulud. Kulusid kajastatakse samas perioodis, kui kajastatakse nendega seotud tulusid. Juhul
Raamatupidamise Toimkonna juhendid selgitavad ja täpsustavad raamatupidamise seaduses defineeritud mõisteid ja alusprintsiipe ning sätestavad konkreetsed reeglid rakendatavate arvestuspõhimõtete ja informatsiooni avalikustamise osas Eesti hea raamatupidamise tava kohaselt koostatavates raamatupidamise aruannetes. Raamatupidamise Toimkonna juhendid lähtuvad IFRS-idest, kuid mõningates valdkondades lubavad nad lihtsustatud käsitlusi ja esitavad vähem nõudeid lisades avalikustatavale informatsioonile. Eesti hea raamatupidamise tava on sobilik väiksematele ja keskmise suurusega ettevõtetele, kellel puudub vajadus rakendada finantsaruannete koostamisel rahvusvahelisi standardeid täismahus. Igas riigis toimub finantsarvestus vastavalt kohalikule seadusandlusele. Kuna ei ole täiesti identsete arvestussüsteemidega riike, tekib raskusi finantsaruannetes sisalduva info tõlgendamisel rahvusvahelisel tasandil
(RTJ). Raamatupidamise Toimkonna juhendid selgitavad ja täpsustavad raamatupidamise seaduses defineeritud mõisteid ja alusprintsiipe ning sätestavad konkreetsed reeglid rakendatavate arvestuspõhimõtete ja informatsiooni avalikustamise osas Eesti hea raamatupidamise tava kohaselt koostatavates raamatupidamise aruannetes. Raamatupidamise Toimkonna juhendid lähtuvad IFRS-idest, kuid mõningates valdkondades lubavad nad lihtsustatud käsitlusi ja esitavad vähem nõudeid lisades avalikustatavale informatsioonile. Eesti hea raamatupidamise tava on sobilik väiksematele ja keskmise suurusega ettevõtetele, kellel puudub vajadus rakendada finantsaruannete koostamisel rahvusvahelisi standardeid täismahus. Igas riigis toimub finantsarvestus vastavalt kohalikule seadusandlusele. Kuna ei ole täiesti identsete arvestussüsteemidega riike, tekib raskusi finantsaruannetes sisalduva info tõlgendamisel rahvusvahelisel tasandil. Ühisturu tingimustes on vajalik arvestusalaste