vastasseisul. Põnevus ja seikluslikkus luuakse keeruliste kriminaalsete olukordade lahendamise ja poolte pingelise võitlusega, millest tuleb üldjuhul võitjana välja positiivne pool. Kriminaalkirjanduse tuntud viljelejad on inglased Arthur Conan Doyle (1859 -1930) ja Agatha Christie (1891 -1976) ning prantslane Georges Simenon (1903 -1989) jt Kriminaal romaan ja igasugune muu põnevusromaan: katkestamised pinevail kohtadel, tõeliste otsade peitmised ja siis lõpuks äkilised avalikustamised jne.; õieti peitubki põnevusromaani autori meisterlikkus teose ablooniliste ehitusvõtete osavas varieerimises ja rakendamises. Need võtted on enamikus liiga mehaanilised, välised ja tihtipeale lausa vägistavad tõsielulist psühholoogiat. Kriminaalsuhted rajanevad alluvuse printsiibil või suhetele, kus pooled ei ole võrdsed (riik><õigusrikkuja) Esialgne kriminaal romaan kasvas üle psühholoogiliseks romaaniks Stiil on väga hea
- Franklin D.Roosevelt. Läbirääkimistel on kesksel kohal inimesed nende eesmärgid, vajadused ja huvid. Isiklikud suhted loovad inimeste vahele usalduse ja julguse, mis leevendab üleliigse pingeid ja hõlbustab lävimist. Saavuta läbi suhtevõrgustike juurdepääs ja usaldusväärsus; Raja läbirääkislaua taga töösuhe väikeste sammude haaval, nagu kingitused, poolehoid, avalikustamised ja poolehoid; Väldi vastastikuste toimimis ja suhtlemise lõkse, nagu liiga kiiresti usaldamine, endas süütunde tekitada laskmine ja suure haardega äritegevuse segamine isiklike sõprussuhetega; Järgi alati ,,vastatikuse toimimise normi": - ole usaldusväärne ja tõeväärne; - ole aus nendega, kes on sinuga ausad; - kui teine poolkohtleb sind ebaõiglaselt, anna sellest talle teada (Shell 2005:77). 2.5 Teise poole huvid
alustama kuidagi külgepookivalt, juhuslikult, otsitult, kuid siis see sulab muusse, hakkab mõju avaldama, ja kui selle kaudu on jõutud positiivse efektini, siis on see võte juba kunstiline saavutis. Kunstlikust võttest on saanud tugev kunstiline ehituselement. Kunstlikku võtet kasutab ohtrasti ning väga silmatorkavalt kriminaalromaan ja igasugune muu põnevusromaan: katkestamised pinevail kohtadel, tõeliste otsade peitmised ja siis lõpuks äkilised avalikustamised jne.; õieti peitubki põnevusromaani autori meisterlikkus teose sablooniliste ehitusvõtete osavas varieerimises ja rakendamises. Need võtted on enamikus liiga mehaanilised, välised ja tihtipeale lausa vägistavad tõsielulist psühholoogiat. Võib-olla siit kandist on jäänudki kunstlikule ehitusvõttele odav maik juurde, nii et tõsine kirjanik meil ehk on arvanud mõistlikumaks hoiduda kaugemale niisugusest kahtlasest kaubast. Kui me aga