● Sulaaeg – ühiskonna liberaliseerumine ● Stagnatsioon – ühiskonna seisakuaeg kõigis eluvaldkondades ● Dissidentlus - teisitimõtlemine ● Metsavendlus – aktiivne relvavõitlus NSVL-i vastu ● Suurküüditamine – ööl vastu 26. märtsi alanud operatsioon, kus küüditati 2,5% eestlastest ● Perestroika – sotsialistliku ühiskonna täiustamine ja ümberkorraldamine ● Augustiputš – Nõukogude Liidus toimunud riigipöördekatse ● Glasnost – avalikustamis ja sõnavabaduse suurendamine ● Sametrevolutsioon – rahumeelne revolutsioon Tšehhoslovakkias ● Sametlahutus – sellega loodi Tšehhoslovakkia asemel Tšehhi ja Slovakkia Millal toimus? ● Loodi VMN 1949 ● Loodi VLO 1955 ● Algas sula 1956 ● Algas stagnatsioon 1970 ● Algas perestroika 1985 ● Toimus augustiputš 1991 ● Lagunes NSVL 1991 ● Langes Berliini müür 1989 ● Taasühines Saksamaa 1990 ● Toimus suurküüditamine Eestis 1949
· 1987.aasta augustis loodi I poliitiline ühendus : Molotovi Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG), selle eesmärgiks oli tuua päevavalgele 1939. Aasta Hitler-Stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaale. Kokku tuli üle 2000 inimese, see oli esimene senist reziimi vastustava poliitilise massimeeleavaldamisega . Hirvepargi miiting ja ühiskonna politiseerumine 1987 a 23 augustil korraldas MRP-AEG (Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamis Eesti Grupp) Tallinnnas Hirvepargis poliitiline meeleavaldus. Hirvepargi miiting etendas olulist rolli ühiskonna edasisel organiseerumisel a politiseerumise . 1987. a lõpul loodi I demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon- Eesti muinsuskaitse selts (EMS) 1988.a moodustati I poliitiline erakond Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP), juhiks sai Lagle Parek EMS ja ERSP-mõlemad pöörasid suurt tähelepanu eestlaste jaoks oluliste ajaooliste
suhtus ta Karl Vainosse (Karl Vaino EKP esimene sekretär 1978-1988, vahetati 16. juuni 1988 Vaino Väljase vastu). Gorbatsov sündis Põhja-Kaukaasias vene-ukraina segaperekonda. Lõpetas 1955. õpingud Moskva Riiklikus Ülikoolis õigusteaduse erialal. Viis läbi laiaulatuslikke reforme, alustas korruptsiooni- (oma ametiseisundi kuritarvitamine omakasu eesmärgil) ja alkoholivastast võitlemist. Käivitas sisepoliitikas liberaalsed reformid (avalikustamis- poliitika ehk glasnost), üritas peatada võidurelvastamist. Paljud riigid andsid talle demokratiseerumiseks tohutuid laene. Alustas perestroikapoliitikat, mille eesmärgiks oli nõukogude ühiskond majanduslikust ja välispoliitilisest ummikust väljatoomine säilitades sotsialistlikku ühiskonnakorda. Suhted lääneriikidega (eelkõige USA-ga) hakkasid paranema pärast 1986.a Reykjavikis toimunud tippkohtumist Gorbatsovi ja USA presidendi Ronald Reagani vahel. Tegevus presidendina
lauldi: „Meil merevoos on vabad“) Meeleavaldus lõppes „Kui Kungla rahvas…“ laulmisega, sest Eesti hümni sõnad polnud rahval peas. Luuletaja Raine Raave : „Kas liidab valu ühte meie rahva kui traadid on tema lihas ja luus Tõmmatav hüpiknukk kui tänasel päeval sold ei sõlmi lahti sõlmi, et rõõmus sulada ühtekokku…“ Moodustati spetsiaalne Molotor- Ribbenstropi Paketi Avalikustamis Eesti Grupp (MRP-AEG), kuhu kuulusid asutajaliikmetena Tiit Madissoon, Legle Panek, Heili Ahonen, Jan Kõrb, Ilse Hainsalu, Jüri Mikk ,Mali Kiirend. MRP- AEG esitas taotluse korraldada meeleavaldus, kust minnakse Harjumäele Linda monumendi juurde. Tallinna linnavõimud andsidki loa , sest 23.08.87.a. meeleavalduse kavandamine oli Läänes juba ammu teada ja 32 Ameerika senaatorit olid saatnud Nõukogude Venemaa valitsusjuhile Mihhail Gorbatšovile kirja
annaabi.ee 
