Barbarusel, A. Suumanil. EKSPRSSIONISM Ekspressionism tuli kasutusele 19. sajandi keskpaiku kujutavas kunstis impressionismi vastandina. Kirjanduslik ekspressionism tekkis 20. sajandi algul Saksamaal, tähistades esialgu saksa uusimaid kirjandussuundi. See levis vooluna mitte ainult Saksamaal, vaid ka Austria-Ungari territooriumi kultuuriruumis. Ekspressionism on kindlasõnaliselt määratelv vool. Ekspressionistidel puudub manifest ja selgesti väljendatud (tegevus)programm, oma avaldusvormidest on ekspressionism futurismist eripalgelisem ja laialivalguvam. Eristatakse varasemat ekspressionismi, mis on vormikeskne, võrreldav futurismiga, ja hilisekspressionismi, mille tähelepanu keskmes on sotsiaalne ja ühiskonnaga seonduv, eelkõige Esimese maailmasõja üleelamised. Stiililt oli ekspressionism ülierutatud, jõuline, paatoslik, meeleolult õudust taotlev, katastroofi ennustav. Sisu oli enamasti sõjavastane.
Sotsioloogia on inimeste sotsiaalsete suhete mudelite ja protsesside teaduslik uurimine. Stark Sotsioloogia on teadus sotsiaalsest käitumisest (sotsiaalsest tegevusest) ja sotsiaalsetest moodustistest.Wiswede Sotsioloogia on teadus üldistest ja spetsiifilistest seadustest ning ajalooliselt kujunenud sotsiaalsete süsteemide arengu ja funktsioneerimise seaduspärasustest, teadus nende seaduste toimimismehhanismidest ja avaldusvormidest, isiksuse, sotsiaalse grupi, klasside, rahvuste tegevusest.Ossipov Sotsioloogia on inimeste uurimise viis.Smelser 3. Sotsioloogia rajajad ja nende panus SOTSIOLOOGIA RAJAJAD August Comte (1798-1857) - Positivismi ja funktsionalismi rajaja Iseseisva teaduse rajaja socius(lad.k.) kaaslane, kellegagi koos Esitas sotsioloogia kui konkreetse teaduse ühiskonnast ja selle arengu seadustest, tuginedes idealistlikule ajaloofilosoofiale.
Filosoofia traditsioonist oli Kantile hästituntud ka intellektuaalse kaemuse mõiste. Traditsioonilise metafüüsika jaoks oli intellektuaalne kaemus olnud just see tunnetusvõime, mille kaudu võisid inimteadmisele ligipääsetavaks saada “asjad ise”, erinevalt asjade 2 Andrus Tool / Klassikaline saksa filosoofia / FLFI.01.020. juhuslikest ja individuaalsetest avaldusvormidest. Kanti eelpool kirjeldatud spontaansuse ja kaemuse käsitluse kohaselt tähendaks “intellektuaalne kaemus” aga spontaanset ette- kujutamisvõimet ehk tunnetuse sisu loomist üksnes tunnetava subjekti enda poolt. Tema filosoofia üheks alustrajavaks eelduseks on seisukoht, et sellist võimet inimlikus tunnetus- võimes ei sisaldu. Inimese intellektuaalsus on Kanti hinnangul paratamatult seotud meelelise retseptiivsusega kui enda teostumise tingimusega
annaabi.ee 
