Globaalprobleemid on kogu inimkonna probleemid Üha enam kuuleme tänapäeval, kuidas meile põhjustavad muret erinevad globaalprobleemid. Globaalprobleemideks nimetatakse ohte, mis tervikuna ähvardavad nii inimkonda kui keskkonda. Lähtuvalt avaldumisviisist jagatakse need kaheks keskkonnaprobleemid ning sotsiaalprobleemid. Kuid millised need põhilised mured on, mis on neid põhjustanud, ning kuidas oleks võimalik globaalprobleeme lahendada? Inimkonna majandustegevuse kõige tõsisemaks tagajärjeks võib lugeda globaalset soojenemist ehk planeedi keskmise temperatuuri tõusu. Kliimasoojenemise üheks põhjuseks on fossiilsete kütuste tarbimisel õhku paiskuv saaste, näiteks süsihappegaas. Fossiilseteks kütusteks on nafta,
mõistetakse noorukieas ilmnevaid tunde- ja tahteelu kõrvalekaldeid, millega kaasnevad käitumishäired. Niisugused iseloomu kõrvalekalded ei vasta aga psühhopaatia diagnostilistele tunnustele. Tegemist on psühhopaatia ja normi vahele jääva piiriseisundiga. Litskol on klassifikatsioon 11 tüübist, tuues paralleele teiste autorite samateemalistest töödest. Litsko lähtus iga tüübi kirjeldamisel noorukieas nelja põhilise intensiivselt areneva reaktsiooniga erinevast avaldumisviisist à grupeerumine eakaaslastega; püüd vabaneda vanemate eestkostest; tegelemine huvialaga; konflikti otsimine vastassugupoolega. Leonhard märgib korduvalt, et aktsentueeritud isiksus on normaalne inimene. Ta pakkus välja, et 50% Berliini elanikkonnas on aktsentueeritud ja ülejäänud 50% standardsed indiviidid. Lisaks oli Leonhard seisukohal, et negatiivse üldpildi puhul eelistavad arstid rääkida psühhopaatiast ja positiivse üldpildi puhul aktsentueeritusest
mõjuvad nn kõige väiksema vastupanu punktile (locus minoris resistentiae).Igal aktsentueeritud iseloomutüübil on oma spetsiifilised nõrgad küljed, mille suhtes ollakse eriliselt tundlik.Järgnevalt anname ülevaate A. Litsko klassifikatsioonis toodud 11 tüübist,tuues paralleele teiste autorite samateemalistest töödest. A. Litsko lähtus iga tüübi kirjeldamisel nelja põhilise noorukieas intensiivselt areneva reaktsiooni erinevast avaldumisviisist (s.o grupeerumine eakaaslastega, püüd vabaneda vanemate eestkostest emantsipeerumine , tegelemine harrastuse, huvialaga ja kontakti otsimine vastassugupoolega). Epileptoidne tüüp Epileptoidsed (epilepsialaadsed) jooned muutuvad märgatavaks enamasti noorukieas. Kõige iseloomulikum sellele tüübile on ägedalt kulgevate düsfooriahoogude (düsfooria meeleoluhäire, pahurus, tujutus, sisemine kärsitus) esinemine. Afektid on
annaabi.ee 
