mõneks kuuks või kõige enam aastaks. Kui aja möödudes sai selgeks, et tagasiteed enam ei ole, jäädi paikseks või asuti ümber uutele asukohamaadele üle maailma. Estonica: Põgenemine jätkus alanud Teise maailmasõja vältel, kulmineerudes suure põgenemisega 1944. aasta suvel ja sügisel. Histrodamus: Eestlaste põgenemine Rootsi algas juba 1943. aasta kevadel, kuid eriti massiliseks muutus see septembris 1944, mil Saksa rinne Eestis Nõukogude vägede all kokku varises. Seni avaldatus on keskendunud peamiselt suurele põgenemisele ja selle käigus kodumaalt lahkunud eestlastele (memuaarid). Hoopis vähem on tähelepanu pööratud sellele, et tegelikult mindi Eestist läände erinevatel põhjustel kogu sõja vältel. Käesolevas töös ma vaatangi, miks eestlased lahkusid teise maailma sõja ajal Eestist ja nende saatusest Saksamaal DP laagrites. Möödunud enam, kui 77 aasta jooksul on jõudnud tekkida müüdid ja lood, mida tahetakse kuulata või ridade vahelt lugeda
§45, ettevõtlusvabadus 31). Juriidilise isiku au ja hea nime kaitse olemasolu. 2.1.2 Isikuline kaitseala- isikute kaitse PS-e poolt. Füüsilised ja juriidilised isikud, igaühe vs eesti kodaniku õigus. Juriidilistel isikutel pole kõiki põhiõigusi. 1.2 Kas esineb riive? 3. Riive põhiseaduslik õigustamine (kas säte on põhiseaduspärane?) 3.1 Formaalne põhiseaduspärasus 3.1.1 Pädevus, menetlus, vorm- avaldatus RT-s, sätestatud seaduses või VV, ministri määruses 3.1.2 Õigusselgus- keda, mida kaitseb, mõistlikkuse piires tuletatav normist, mida suurem riive, seda täpsemini peab norm olema piiritletud (nt. KarS §178 lg1). 3.1.3 Parlamendi reservatsioon- määrab ära olulised küsimused, mille otsustusõigus on ainult ministril.???? 3.2 Materiaalne põhiseaduspärasus 3.2
peab olema informeeriv, tõene, neutraalne ja tasakaalustatud. Uudis mõjutab elanikkonda, andes vastuse küsimustele: kes?, mis?, kus?, millal?, kuidas?, miks?. Harib meid, paneb edasi mõtlema. Mõjutab keelekasutust, käitumisviise, väärtushinnanguid. Probleemiks on aga Internetifoorumite keelekasutus ja sealsed uudisväärtused. Need ahvatlevad küll noori inimesi, aga ei arenda. Tihtipeale võib uudistevalikut mõjutada ajalehe müüginumber ja selle nimel tehakse avaldatus allahindlust. Ajakirjandus on demokraatlik ja igaühel on võimalik enesele lugemiseks sobiv artikkel valida. 1 Järgnevas keskendutakse Jõgevamaa maakonnalehele, jälgides selle uudiste geograafiat lehe arengust lähtudes ning püütakse seda mõtestada. 2. Jõgeva maakonna ajalehed Ajaleht Kolhoosnik loodi koos Jõgeva maakonna tekkimisega 1949. aastal. Nime üle oli
annaabi.ee 
