See oli aeg, kui vastastikune ilukirjanduse tõlkimine oli kõige nähtavamas ebatasakaalus. Soomes üllitatud eesti kirjanike teostest on neist aegadest tähelepanuväärseimad Ida Grünthali soomendatud A. H. Tammsaare "Kõrboja peremees" ning Erkki Reijose tõlgitud "Tõe ja õiguse" I ja V osa. 1940 Eesti okupeeriti ning Eesti-Soome kirjanduslikud kontaktid praktiliselt katkesid. Nõukogude okupatsiooni ajal hakati soome kirjanduse tõlkeid avaldama alles 1955. Ligemale paarkümmend aastat avaldasidki soome kirjastajad peaaegu eranditult väliseesti kirjanike teoseid. 1957. aastal algas Eestis uus soome kirjanduse tõlgete väljaandmise periood. Harald Lepikust sai järgnevatel aastatel silmapaistvaim ja siiani kõigi aegade kõige viljakam soomekeelse ilukirjanduse vahendaja Eestis. Tema poolt eestindatud soome autorite 26 raamatu hulka kuulub vanemat ja uuemat proosakirjandust, üsna erinevaid kirjanikke. Ta eelistas rahvaelukujutusi ja huumorit. Pärast Soome tolleaegse
järgneb veel kallaletunge väikeriikidele, astub Suurbrit. sellele vastu ,,kogu oma käsutuses oleva jõuga", selge hoiatus, et nüüd riskib H. sõjaga. H. ei uskunud või ei kartnud seda ähvardust. Jaanuarist saadik oli H. ähvardanud ka Poolat, kellele kuulus suurem osa endise Saksamaa osi. Poolakaid julgustas teadmine, et Suurbrit. ja Prantsusm. valmist. neile julgeolekugarantiid. 8Päeva pärast teadaannet, et nad kaitsevad Belgiat, Hollandit või Sveitsi kallaletungi eest, avaldasidki Pr. ja Suurbrit. ühisdeklarats., mis garanteeris Poola sõltumatuse. Üha kasvava kriisi keskmes oli siiski Poola, ning Pr. ja Suurbrit. lootsid olukorda kõige paremini lahendada, tõmmates kaitsekokkuleppes osalema ka Nõukogude Liidu, ehhki nad teadsid, et poolakad ei taha tradits. vaenlaselt mingisugust abi vastu võtta. Prantslased ja inglased suhtusid ka ise skeptiliselt nõugulastesse(tunne oli vastastikune).Poola vastuseisuta oleks jõutud kokkuleppele. Nii jäidki lääne demokr
esimees). Põhjenduseks toodi ,,raske olukord põllutöödel", mida kinnitati Ministrite Nõukogu korraldusega nr 362. EMS loodi Tartus 12. detsember 1987 samal ajal tõusis päevakorrale Vabadussõja mälestusmärkide taastamine ning Eesti ajaloo valgete laikude tõepärane käsitlemine. Tegelik asutamine pidi toimuma 28. novembril 1987 Tartu ülikooli aulas, kuid kellelegi ENSV juhtkonnast meenus, et sel kuupäeval algas Eesti Vabadussõda ja nii avaldasidki Hirvepargi, Võru (21. oktoober 1987 Võru kalmistul toimus Ain Saare juhtimisel Vabadussõjas langenute mälestusele pühendatud meeleavaldus, välja oli toodud ka sinimustvalge lipp) ja Pärnu (7. november 1987 - Alevi kalmistul vabadussõjalaste kalmude juurde ja täitevkomitee ette kogunesid inimesed) meeleavaldustest kohkunud juhtivad isikud survet EMSi asutamise edasilükkamiseks.
annaabi.ee 
