Kelle kaameral sellist võimalust ei ole, otsi üles oma vanemate kunagine vene filmikaamera (nt Zenit või Smena) ning alusta sellest. Oluline on, et saaksid kaameral ise määrata ava ja säriaega, ning et sa õpiksid neid kasutama. Avaarv (aperture) näitab seda, kui suur on objektiivis ava, millest valgus filmile või digikaamera puhul sensorile pääseb. Mida suurem on ava, seda rohkem valgust läbi tuleb. Avaarvud on tähistatud standardsete numbritega, nt f/2 kuni f/22, millest esimene viitab lahtisele ja teine kinnisele avale. Lisaks avale on säriaeg (exposure, shutter speed) teine oluline parameeter, mis pildi teket mõjutab. Vajutades kaamera päästikule, avaneb katik valguse läbi laskmiseks. Säriaeg on aeg, mille jooksul valgust filmile või sensorile lastakse. Nagu ava puhul, nii on ka säriajal teatud standardväärtused, nt 1/8000 sekundit kuni 1 sekund. Mida kiirem on
omadused selguvad alles proovimisel ja töö käigus. Objekti teravustamiseks ja vajaliku teravussügavuse endmiseks on objektiivil nihutuskeermed ja muudetava avaga diafragma. Et teravustamine ja suhtelise ava muutmine alluks fotograafi kontrollile, on objektiivil vastavad skaalarõngad. Teravustamisrõngale on märgitud pildistusobjekti võimalikud kaugused meetrites, jalgades või sümbolites. Diafragmarõngalt leiame avaarvud. Teravussügavuse skaala abil võime teada saada teravuse piirid antud situatsioonis. Säritus Särituseks nimetatakse fotomaterali mõjutamist valgusega. Valgustundliku materjali pinnale langeva valgusenergia hulka nimetatakse säriks (valgussärituseks), mis määratakse optilise kujutise valgustiheduse ja valguse toime kestuse korrutisena. Valgustehnikas mõõdetakse valgustihedust ehk valgustatust luksides ja valgustushulka ehk säri lukssekundeis.
Kasutatakse kuvamisseadmete (ekraanid, displeid, ...) resolutsiooni kirjeldamiseks ning väljendab seda, kui mitu pikslit mahub ühele tollile. - NB! Kui sul on nt kaks 17-tollist ekraani, millest ühe resolutsioon on 1440x900 ja teise resolutsioon 1680x1125, siis viimase resolutsioon on parem, sest tal on rohkem piksleid sama suure ala katmiseks, on loogiline, jaa! 15) Avaarvud täiskäigu kaupa? f/1,4 -> 2 -> 2,8 -> 4 -> 5,6 -> 8 -> 11 -> 16 -> 22 -> 36 -> 45 -> 64 (12tk) 5|d i g i f o t o g r a a f i a eksami kordamisküsimused Maris Savik / 2011 16) Mõisted: - DISTORSIOON - moonutus, kõrvalekalle originaalkujust. Tekib, sest läätse erinevad tsoonid omavad eri fookuskaugusi. Kolm levinumat on tünni-, padja- ja vuntsiefekt.
annaabi.ee 
