· Tekkis võimalus luua Paavstiriik, hõlmas Kesk-Itaaliat Võitlused saksidega · 772. Aastal esimest korda sakside alal · Kristlik missiooni põhjendus, ristiusk · Saksid ei alistunud kergelt- omad tõekspidamised · Pidi keskenduma ka oma riigi valitsemise üle · Sõda Saksamaal kestis 33 aastat · Saksi alad liideti lõplikult Frangi impeeriumiga · Saksi sõdade kuulsaim sündmus oli Verdeni kaelakohus 782 · Massiline küüditamine Sõjad moslemite ja avaaridega · 778.aastal läks esimesele sõjaretkele mauride vastu · Pidi taanduma · Osad tema vägedest sattusid baskide rünnaku alla · Hiljem üritas moslemitelt tagasi võita Püreneed · Pidi leppima Barcelona krahvkonna vallutamisega Pärand · Surres oli Karl Suur umbes 65-72 aastat vana · Teotahe ning edukas riigijuhtimisvõime säilis lõpuni · Tema isiksuses olid ühinenud germaani vägev sõjapealik, osav diplomaat, suur sisereformide
varem ebaõiglaselt teistelt rahvastelt röövinud." Kuningas jagas seda vara heldekäeliselt vaestele, kirikutele, kloostritele ja oma lähimatele usaldusalustele. Aasta hiljem, 796, tungis kuningas Pippin koos oma väega uuesti Avaarimaale. Mingit vastupanu nad seal ei kohanud. Uus chagan ilmus koos oma ülikutega Frangi kuningapoja ette ja tunnistas oma alistumist. Lisaks suurtele sõdadele langobardide, sakside, baierlaste ja avaaridega olid Karlil ning ta riigil pidevalt käsil väiksemad võitlused, karistusretked vabastusaktsioonid või ükskõik kuidas neid sõjalisi aktsioone nimetada. 787. aastal näeme me Karli ennast sõjakäigul Benevento hertsogi Arichise vastu, kes üritas koos oma naise, Langobardia kuningatütre Adelbergaga kaitsta riigi iseseisvust. Võimsate Frangi relvade ees tuli tal alistuda. 789. aastal oli Karl sõjakäigul slaavlaste vastu. Ta alistas nad Frangi ja Saksi vägedega.
dünastiale. Pippin lühike oli ka see Frangi riigi kuningas, kes andis Paavstile Rooma ümbruses asuvat maad ja seetõttu sai 756. aastal tekkida Kirikuriik. Karl Suur Frangi riigi kõige võimsamaks valitsejaks oli Karl Suur (768-814). Oma võimuloleku aja jooksul pidas ta umbes 50 sõjaretke, millest praktiliselt kõiki juhtis ta ise. Tema sõjaretked toimusid: 1. Kirde suunas sõditi saksidega aastakümnete vältel. 2. Kagu suunas sõditi avaaridega. 3. Lõuna suunas sõditi langobardidega. 4. Edela suunas sõditi araablastega. Nende sõdade tulemusena tekkis Lääne-Euroopasse hiigelriik, mida migis mõttes võib võrrelda ka Rooma impeeriumiga. Paavsti soovil krooniti aastal 800 Karl Suur itaallaste, roomlaste keisriks. Frankidele jäi ta ikka kuningaks. 843. aastal Verduni lepinguga Frangi riik jagati kolmeks: 1. Ida-Frangi riik Hiljem sai sellest Saksamaa. 2
800. Võimuvõitluse käigus lülitas ta mängust välja oma venna, Karlmanni, ja asus peagi kogu riiki üksi valitsema. Ta vallutas oma valitsemisaja alguses Akvitaania ja langobardide Itaalia alad, jätkas vallutustöödega justkui taastamaks Lääne-Rooma hiilgust. Karl praktiseeris mõõgamisjonit, valmistades sellega ette ka ristisõdade kontseptsiooni kujunemist. 789. aastal hakkas ta pidama sõda slaavlastega ja seejärel 791. aastal avaaridega, 796. aastal rüüstas ta avaaride keskust ning tõi sealt kaasa suured ja hindamatud varandused. Sellest ajast saatis hakkas ta looma oma võimukeskust Aachenis. Karl oli haritud valitseja ja pidas kultuurist väga lugu, Aachenist kujundas ta omalaadse kultuurikeskuse, kus peeti sinodeid ja kus krooniti ka keisreid. Karl Suure kirikupoliitika sarnanes Bütsantsi mudelile, milles kirikute valitseja ja konsiilide kokkukutsuja on keiser. Karl valitses Frangi kiriku ja selle vara üle, määras
annaabi.ee 
