Kalliope eepilist luulet Kleio ajaloolist kirjandust, ajalooteadust Melpomene tragöödiat Polyhymnia laulu ja muusikat Terpsichore tantsu Thaleia komöödiat Urania astronoomiat. 3. Nümfid Nümfid on kreeka mütoloogias väiksemad loodusjumalad. Nümfid: Drüaadid, Najaadid, Nereiidid, Okeaniidid, Oreaadid, Limoniaadid, Limiaadid, Napaea. 4. Hoorid ilusad, inimesi soosivad aastaaegade jumalannad, atika lilleja viljajumalused: Thallo õitsemis, Auxo kasvu ning Karpo viljajumalanna. Algselt pidid hoorid olema kasvujumalused, hiljem korraldasid nad aastaaegu, kuusid ja isegi tunde. Hesiodose ajast peale kehastasid nad ka kõlbelisi ideaale: Eunomia (Heaseaduslikkus), Dike (Õigus, õiglus) ja Eirene (rahu). 5. Nereiidid on kreeka mütoloogias merenümfid, merejumala Nereuse ja okeaniidi Dorise 50 tütart. Nereiide austasid eriti meremehed. Kuulamas nereiidid: Amphitrite, Galateia, Thetis. 6
Selle tingib asjaolu, et mõistatus oli seotud nende austamisega, kuna muusad võivad inimest külastada imikueast vanaduspõlveni. Graatsiad Nagu juba öeldud, elasid koos muusadega Olümpose mäel ka graatsiad. Nad olid Zeusi ja Okeanose tütre Eurynome lapsed. Graatsiaid oli kolm, ent nende nimede osas pole täit selgust. Kohati kutsutakse neid: Aglaia (Ilu), Euphrosyne (Rõõmsameelsus) ja Thaleia (Õitseng). See- eest Ateena kultuste järgi on nende nimed Auxo (taaslooja) ja Hegemone (toob taimed läbi maa pinnale). Kindel on aga tõik, et nad esindavadki kõike, mis on ilus, hurmav ja vaimustav. Neid seostatakse küll armastusega, ent samas on kindel, et tegu on ka taimestikujumalannadega, kes pinnase viljakaks muudavad. Ehkki kujutavas kunstis esinevad nad nii rõivastes kui alasti, pole selge, kas nad olid riietatud või mitte. Küll aga riietasid nad armastusjumalanna Aphrodite - pärast viimase sündi - lilleõielisse kangasse ning ehtisid ta
Meleagrosest. Naised austasid moirasid rohkem. Pruudid ohverdasid neile Ateenas lokke ning naised vandusid nende nimel. Kujutlus igaühe saatuse määramisest kuduvate jumalannade poolt oli indoeurooplaste seas üldine, näiteks roomlased nimetasid saatusejumalannasid parkadeks, skandinaavlased nornideks ja baltlastel oli selle jaoks jumal Laima. Hoorid - ilusad, inimesi soosivad aastaaegade jumalannad, atika lille-ja viljajumalused: Thallo õitsemis-, Auxo kasvu- ning Karpo viljajumalanna. Algselt pidid hoorid olema kasvujumalused, hiljem korraldasid nad aastaaegu, kuusid ja isegi tunde. Hesiodose ajast peale kehastasid nad ka kõlbelisi ideaale: Eunomia (Heaseaduslikkus), Dike (Õigus, õiglus) ja Eirene (rahu). Delfi oraakel oli vanakreeka pühamu Delfis Parnassose mäe lõunanõlval, kus inimesed käisid kogu Kreekast ja kaugemaltki saamas Apollonilt vastust küsimustele, mis neid vaevasid.
->Peirithoos, Iapiitide kuningas; Antiope (Teeba kuninga Nykteuse tütar) ->Amphion ja Zethos, püstitasid Teeba müüri. Nümfid: Maia, (Atlase tütar, mäginümf)->Hermes, Aigina (jõejumal Asopose tütar)-> Aiakos (Achilleuse vanaisa, Hadese kohtumõistja nr.3), Kallisto (Artemise saatjaskonda kuuluv nümf, kellest sai Suur Vanker e. Ursa Major)-> Arkas Ei õnnestunud kindlaks teha, kellega Zeus sai Tantalose. 17. Hoorid, moirad ja muusad Hoorid: lille-, viljajumalannad: Thallo, Auxo, Karpo (`õitsemine', `kasv', `vili'). Esinevad ka Eunomia (`hea seaduslik kord'), Dike (`inimlik õiglus'), Eirene (`rahu') nimede all. Moirad: Klotho (ketras elulõnga), Lachesis (võttis kinnisilmi loosi, määras saatust, elulõnga pikkust), Atropos (ei saanud end pöörata, lõikas lõnga katki; teise jutu järgi kirjutas kõik otsustatu üles hoopis). Võimalik, et nende ema oli Nyx (öö). Muusad: Kalliope (eepiline luule, kangelaslaulud), Erato (armatusluule), Polyhymnia
annaabi.ee 
