hõiska", "Minge üles mägedele", "Süda tuksub", "Munamäel", "Isamaa mälestus" jt on kooride ja laulupidude kavas tänini. Hermanni loominut iseloomustavad lihtne ja ilmekas meloodia, muretu optimism, kerge lõbusus, aga ka lihtsameelne ilutsemine. Oma elu lõpul katsetas Hermann ka ooperiga 1908. aastal jõudis ettekandele muusikaline lavateos ( nn. lauleldus) "Uku ja Vanemuine ehk Eesti jumalad ja rahvad". Tunnustused 1901 valiti ta Eesti Üliõpilaste Seltsi auvilistlaseks. Karl August Hermanni kunagisele elupaigale Tartus Veski tänaval (tollasel Piiri tänaval) on paigaldatud mälestustahvel. Tartus Tähtveres kannab tema nime Karl August Hermanni tänav. Karl August Hermanni mälestussammas asub Põltsamaa lossipargis (Alfred ZolkLeius, 1934). MUUSIKA http://www.youtube.com/watch?v=SheC4YKctIA http://www.youtube.com/watch?v=gmOx41P5yB8 Kasutatud kirjandus http://www.emic.ee/karlaugusthermannest http://et.wikipedia
Majanduslikud ja poliitilised. Eestlastele võrdsed õigused baltisakslastega, esindus kubermangu maapäevadel, baltisakslaste privileegide kaotamine. Ei pooldanud, vastaseis baltisakslastega. Nägi liitlast Vene keskvõimus. Eitav 13. Kes olid ja millega said tuntuks järgmised venestusajal elanud isikud: Karl August Hermann, Villem Reimann, Hugo Treffner? Karl August Hermann – oli Eesti helilooja. Sai tuntuks kuna valiti EÕS auvilistlaseks Villem Reimann – oli Eesti kirikuõpetaja ja rahvuliku liikumise üks olulisemaid juhte. Oli Eesti Kirjanduse Seltsi esimees. Hugo Treffner – oli Eesti kultuuritegelane. Asutas gümnaasiumi ja oli EÜS liige. 14. Milline tähtsus venestusajal oli Eesti Üliõpilaste Seltsil (EÜS)? Neist kujunes haritud Eesti seltskond 15. Mõisted: priinimi, magasiait, vöörmünder, talitaja, vabadik, saunik, pops, kubjas,kilter,
1941-1943 Tallinna Linnapanga ametnik, 1943- 1944 sõjaväeametnik Tallinnas. Kevadel 1944 arreteeriti SD poolt, vabanes septembris. 1944-1946 TÜ riigi- ja rahvusvahelise õiguse kateedri õppejõud. 1946 arreteeriti NKVD poolt, 1946-1954 vangilaagris Komi ANSVs ja asumisel Krasnojarski krais. Aastast 1954 vabakutseline kirjanik Tallinnas. 1992 valiti Riigikogu liikmeks. Helsingi ülikooli dr. phil. h. c., 1989 TÜ dr. phil. h. c. EÜS-i liige alates sügisest 1938, valiti auvilistlaseks 1995. aastal. Kirjanduslik tegevus 1958. aastal ilmus Jaan Krossi esikkogu "Söerikastaja". Samal aastal sai ta Kirjanike Liidu liikmeks. "Söerikastaja" on luuletuste raamat, millega luuletaja astus välja juhikultuse, silmakirjalikkuse, muganemise, bürokraatia ja ühiskonnas valitseva vale vastu. See oli püüd uuestisünnile ja puhtusele, luuletaja soov alustada maailmaavastamise teekonda lähimineviku taagast vabanenult. Seejuures näitas Kross ennast intellektuaalina, kellel on
annaabi.ee 
