Jaanilinnaga ning sellest põhja poole jääva Narva jõekalda ning Narva-Jõesuuga. Narva piirkonna üksused olid moodustanud armeegrupi Narwa, mille põhituumiku moodustasid III Germaani SS-soomuskorpuse alluvusse koondatud väeosad kindralleitnant Felix Steineri juhtimisel. Korpuse koosseisu põhiosa moodustasid SS-diviisid Nordland, Nederland ja 20. Eesti Relvagrenaderide SS-diviis ning 11. Ida-Preisi jalaväediviis. Korpuse ülem Felix Steiner nägi Auveres vägede kontsentreerimises ohtu Narva rindele ning palus luba väegruppi Nord staabist taanduda Narva jõe joonelt Auvere-Sinimägede-Mummussaare joonele, mille kattenimi oli Tannebergi linn. Vastav luba saadi alles 22. juulil 1944 ja olukorra lahendamiseks tegi Steiner vaenlase löögisuunal asuvate vägede ümberpaigutuse. Major Riipalu 45. rügement toodi Narva jõe joonelt Auveresse, vahetades seal välja Saksa 26. diviisi osad. Kuna korpus eeldas
20. Eesti SS-diviisile ja saadeti Tallinna ümbrusesse formeerimisele ja väljaõppele. Pataljon „Narwa“ tuumikust moodustati 20. Üksik SS-jalaväepataljon ning formeerimise käigus sai pataljon juurde 600 meest. Samuti oli ka Idapataljon allutatud 20. Eesti SS-diviisile. Üleüldse saadeti kõik eestlaste väeüksused tagasi kodumaale, kus nad saaksid punavägede pealetungi peatada ja oma kodumaad kaitsta. Esimene suurem kokkupõrge Eesti pinnal oli 25. juulil 1944. aastal Auveres. Pataljon võitles kõrvuti Harald Riipalu juhitud 47. rügemendi ja 11. diviisiga. Punaarmee suurtükituli oli väga võimas, küll aga ei suutnud nad murda läbi eestlaste 6 kaitsest. Lahingu tulemused olid katastroofilised – punaarmeel ~8000 hukkunut, 29 tanki ja 17 lennukit kaotati. Suured olid kaotused ka eestlaste poolel – 3. kompanii rivis oli alles ainult 30 meest. Kohe sellele järgnes aga Sinimägede lahing
Mõni aasta pärast raudtee avamist, mil inimesed olid uue transpordivahendi omaks võtnud, otsustati reisijate paremaks teenindamiseks jaamadevõrku tihendada. Nagu varemgi, võeti nüüdki aluseks tüüpprojekt, mida rakendati mitmes erinevas jaamas. Millegipärast otsustati uued jaamahooned (erinevalt varasematest) ehitada aga ühekorruselised ja puidu asemel kivist. Nii valmisid 1876. aastal üksteisega sarnased uued jaamahooned Kehras, Lehtsel, Kohtlas ja Auveres. Praeguseks on neljast jaamahoonest alles kaks – Kehras ja Lehtsel. Kui Lehtse jaamahoone on säilinud algses mahus ja suuresti algsel väliskujul, siis Kehra jaamahoone on 1950. aastatel ümber ehitatud. Paberitehase laiendamisest tingitud alevi ja raudteejaama kiire kasv jättis tollal vana jaamahoone kitsaks, mistõttu tehti talle mõlemasse otsa mahukad juurdeehitused. Juurdeehitiste seinte liigendus ning akende kuju
annaabi.ee 
