1981 Kohtuprotsessid rahvuslaste ja mässanud koolinoorte üle. 1982 14.juuni Ronald Reagan kuulutab päeva Balti vabaduse päevaks. 10.november Leonid Breznev sureb, uueks NLKP Keskkomitee peasekretäriks saab Juri Andropov. Terve aasta on toiduainete ja olme osas rahva jaoks tohutu raskuste aasta. 1983 4.jaanuar Tartu Ülikoolist eksmatrikuleeritakse mitu rahvusliku mõtteviisiga üliõpilast, kes Kuperjanovi haual auvalves seista olid julenud. Aprill Eksmatrikuleerimised jätkuvad ning 1979 aastal alanud üliõpilaste rahvusliikumine tõkestatakse. 8.aprill Johannes Käbini asemel saab ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks Arnold Rüütel. 1984 9.veebruar Juri Andropov sureb ja NLKP võtab üle Konstantin Tsernenko. 1985 10.märts Sureb ka Tsernenko . 11.märts NLKP Keskkomitee peasekretäriks saab Mihhail Gorbatsov. 1986 26
Ka seinakell seisab. Küsitlus jätkub küsimusega, kus viibis Jutustaja hetkel, kui tuled kustusid. Jutustaja räägib oma loo ära ja märgib, et ka teda kogu asi huvitab. Uurija pakub talle võimalust ülejäänud ülekuulamiste juures viibida ja ta saadetakse koos ühe politseinikuga seina ääres asuva eesriide taha. Järgmised ülekuulatavad on sõjaväelased noored sõdurid ja vana admiral. Selgub, et tulede kustumise ajal olid sõdurid surnu juures auvalves. Selgub ka, et mitte kõik sõduritest polnud sel hetkel valves et valvati vahetustega, oli osadel meestel sel hetkel paus ja nad mängisid kõrvalruumis kaarte. Üks sõduritest, admirali lapselaps, kirjeldab, kuidas tema sel hetkel WC'd leida püüdis ja selle käigus mingisse lifti sattus, mis ta maja katusele viis. Sõdur oli tahtnud lootusetus olukorras juba katusel oma asjad ära õiendada, kuid et tuul puhus neljast kaarest, oli see võimatu. Mingil hetkel ütleb
Ka seinakell seisab. Küsitlus jätkub küsimusega, kus viibis Jutustaja hetkel, kui tuled kustusid. Jutustaja räägib oma loo ära ja märgib, et ka teda kogu asi huvitab. Uurija pakub talle võimalust ülejäänud ülekuulamiste juures viibida ja ta saadetakse koos ühe politseinikuga seina ääres asuva eesriide taha. Järgmised ülekuulatavad on sõjaväelased noored sõdurid ja vana admiral. Selgub, et tulede kustumise ajal olid sõdurid surnu juures auvalves. Selgub ka, et mitte kõik sõduritest polnud sel hetkel valves et valvati vahetustega, oli osadel meestel sel hetkel paus ja nad mängisid kõrvalruumis kaarte. Üks sõduritest, admirali lapselaps, kirjeldab, kuidas tema sel hetkel WC'd leida püüdis ja selle käigus mingisse lifti sattus, mis ta maja katusele viis. Sõdur oli tahtnud lootusetus olukorras juba katusel oma asjad ära õiendada, kuid et tuul puhus neljast kaarest, oli see võimatu. Mingil hetkel ütleb ta, et see kõik oli
monumendile nurgakivi. Mälestussamba püstitamise heaks korraldati üleriigiline korjandus. 1940. aastal valmis monumendi muldkeha, kuid seoses Nõukogude okupatsiooniga jäigi mälestussammas avamata. Alles 30. jaanuaril 1994, Paju lahingu 75. aastapäeva eel avas Eesti Vabariigi president Lennart Meri mälestussamba. Paju lahingu 85. aastapäeval asetas mälestussamba jalamile pärja president Arnold Rüütel. Auvalves olid Jõgeva Gümnaasiumi vilistlased Oliver Baida ja Rauno Peets. Põrandaalune Tartumaa kaitseliit Varjates end Lalli isatalus, hakkab Kuperjanov täie innuga organiseerima põrandaalust Tartumaa kaitseliitu. Käies külast külla ja talust tallu, värbab ta ustavaid kaasalööjaid, kes on vajaduse korral valmis oma kodu kaitseks relva haarama. Ülesanne on küllalt ohtlik, kuna saksalsed jälgivad ja hoiavad eesti ohvitseridel teravalt silma peal, ähvardades igasuguse
annaabi.ee 
