Hunt (läheb okstest maja juurde): Kop-kop, uks tee lahti! Muidu puhun maja lõhki! A ja B: Ei puhu! Hunt: Jah, puhun! (puhubki) Kõik kordub tellistest maja juures: Hunt puhub 3-4 korda, siis jääb pead kratsima. Hunt: siis lähen korstnast! A, B (nutuselt): Oi, ta läheb korstnast! C: Las läheb! Tehke tuli kaminasse! (panevad maha punase riide tükke ja puhuvad peale) Valmis! Hunt (ronib toolile - st. maja katusele - ja hüppab riidetükkidele) AUUU! AUUU! A, B,C (tulevad itsitades lava keskele ja vaatavad üksteisele otsa) Hea meel mul! (näitavad endale) Hea meel sul! (näitavad teistele) Ja kuri hunt sai tuld! Hunt: (tuleb, pea maas, teiste juurde, teised patsutavad talle õlale) Nüüd hundil on natuke häbi! (kõik võtavad ritta, hoiavad kätest kinni ja tõstavad käed) Ja muinasjutt ongi läbi!
ja muid kätt harjutavaid kritseldisi. (areneb peenmotoorika). Tegevus on hommikune, et lapsed oleksid aktiivsemad, teeme võimlemist läbi mängu. Iga üks kirjutab hästi suurelt õhus oma nime. Nii kõrgele kui ulatub (tõuseme kikivarvukile ja venitame ennast) ja hästi madalale (kükitame). (4 min.) Siis meenutame erinevate loomade häälitsusi ning häälime neid hästi selgelt .Mina ees, lapsed järgi (auhh, mjäu, piiks-piiks, ammuuu, röhh-röhh, mää, kirerikii, kaak-kaak, auuu, mõmm- mõmm jne.) (4 min.) Järgmiseks häälin mina täht haaval loomade nimesid ja lapsed ütlevad mis looma nime mida ma häälisin (p-õ-d-e-r...põder, j-ä-n-e-s...jänes, o-r-a-v...orav, h-o-b-u-n-e...hobune jne.) (5 min.) Edasi jagan kõigile töölehed (lisa 12). Täidame neid. (7 min.) Muusikategevus: (20-25 min.) Eesmärgid: Tajub rütmi. Peab viisi. Häälib selgelt ja emotsionaalselt. Hääle soojendus. (2 min.) Laulame ja tantsime klaveri muusika saatel
läksime ühes pundis alla. Ma ei suutnud millegi muu peale mõelda, kui Heleni peale. Kabrevitsi rääkis küll kogu aeg sellest koopast ja ma ootasin seda hetke, kui ta sellest koopast veel räägib, aga nüüd mõtlesin ainult Helenile ja ei kuulnud midagi. Ma ärkasin oma mõtetest suure vopsu peale, mis ma vastu otsaesist sain. Ma oleksin kukkunud maha, kui Andrest minu taga poleks olnud. Ta püüdis mu kinni. Ma olin põrganud vastu koopa lage, mis muutus järsku madalaks. "Aiih! Mu pea! Auuu, mis see oli?" küsisin valus oiates. "Kabrevitsi hoiatas, et ärge oma pead ära lööge, aga sa ei kuulanud! No kus su mõtted küll täna on?" küsis Andres naljatades. "Loomulikult oma tütrel, keda ma täna üle pika aja jälle näen! See on ju loomulik!" ütlesin naeratades ja võtsin Helenil käest kinni. Ma läksin küürakuti ja me läksime jälle ilusasti edasi. "Mamps, ma imestan, et sa nii nooruslik välja näed! See on hämmastav! Ma olen näinud
annaabi.ee 
