mille kutsus esile Koidula teater. Seoses näitetruppide arvu kasvuga ning traditsiooni tekkimisega suurenes vajadus ka uute näitemängude järele. Näidendite kirjutamine ja mugandamine muutus järjest populaarsemaks tegevuseks ning seda kinnitavad ka trükitud teoste arvud: 1870. aastatel u 20, 1880.aastatel u 40 ja 1890. aastatel u 60 näidendit. Kerkis esile palju uusi harrastusnäitekirjanikke, kellest enamik sai kuulsaks vaid ühe või kahe teosega. Suurem osa neist näidenditest ja autorites on praeguseks küll unustatud. Kõige enam viljeldud zanriks kujunes külakomöödia või jant. Koidula ja Jakobsoni teoste kõrval said väga populaarseks Johann Voldemar Jannseni ja Juhan Kunderi näidendid. Lõpetuseks Kuigi esimene teadaolev teatrietendus Eestis toimus 1529. aastal, mõõdus palju aastaid enne kui teatrilaval kõlas esimest korda eesti keel, see oli aastal 1789. Teater, kui kunstiliik on saksa kultuuri kaudu Eestisse imporditud rahvusvaheline nähtus.
“Ükski saar pole saar. Neli pilguheitu inglise kirjandusele globaalsest vaatenurgast” ☼ inglismaa ei ole saar, see polnud isoleeritud nähtus. ☼ 4 juhtumit inglise kirjandus ajaloos, on sündinud tihedalt teiste kirjandusteostega, mis pärinevad mandrilt ☼ mikroajaloolise teksti analüüs, analüüsitakse nende tekstide ajaloolist konteksti ja dialoogi teiste tekstidega, et välja pakkuda indeksiaalne ehk jälje paradigma: ☼ meetod, mida ta tuvastas erinevates autorites (Freud, Morelli ja S. Holmes) ☼ mikroajalugu püüab analüüsida esmapilgult kõrvalisi detaili ja seeläbi tutuvstada üldist Giovanni Levi (sünd. 1939) ☼ kuidas 17. saj huvitaval moel majanduslikud ja religioossed aspektid koos. erinevate aspektide segunemine Natalie Zemon Davis (sünd. 1928) ☼ varauusaja uurija, fookus Prantsusmaal ☼ naisteajaloo uurimine (3 naiste eluloo) “Martin Guerre’i tagasitulek” ☼ talupoeg hüljab oma pere, küla ning kaob jäljetult ☼ 16
luuletehnika, teistpidi siis ei ole eelkäijat võtta. Üdilikkus - silmatorkavaim ots see, et tegemist on iroonilise autoriga, või autoriga, kelle puhul öeldakse üht ja mõeldakse teist. Miks mitte ka paroodiline autor. Iroonia juures rõhutada seda, et iroonia on totaalne. Hõlmaks kõiki keeleobjekte, millest räägitakse, kahtlemata kõneleja enda vastu pöördub iroonia. Kõik muutub kahtlaseks ja kõneleja positsioon samuti. Krulli kujunemises Eesti autorites on Üdil suur osa. Krull ütleb, et mingid kirjandusloolist loogikat arvestades pole Üdi tulek vältimatu. Krull räägib saatesõnas sellest, et Üdi luule esindab horisontaalsele tasapinnale asetatud kultuuri. Toob paralleele massikultuuri pealetulekuga 70ndatel. Paralleelid asjakohased, aga neid ei peaks triviaalselt mõistma. Neil on seos, aga pole üks ja seesama asi. Nii on Runneli luule nt massikultuursem. Üdil midagi, mis teda nii kergesti massidesse ei lase
annaabi.ee 
