Vaba kool taotles seda, et lastele antakse võimalikult palju tegutsemis-ja valikuvabadust. Õpetajad loobusid oma autoriteetsest seisundist ja pürgisid koos õpilastega täieliku võrdsuse ja mitteformaalsuse poole. Kuna tundides osalemine oli vabatahtlik ja koolis ei premeeritud edukaid ega karistatud ebaõnnestujaid, eeldati, et õpilased märkavad, et tähtsaim asi õppimises on see, et nad õpitut ise väärtustavad. Koolid püüdsid aktiivselt põimuda oma kogukonna igapäevasesse tegevusse ja vanematele loodi kanaleid kooli kasvatustöö ja juhtimise mõjutamiseks
Tavamõiste · taju, vaatlused, katsetused Olemasolevad strateegiad, · tähelepanu suunatud oskused · täiskasvanute seletused nähtu kohta Sünteetilised mõisted · Sünteetilised mudelid on kompromissid, kus teaduslikku, koolisõpetatavat infot interpreteeritakse vastavalt enda (naiivsele) ettekujutusele. · Koolisõpetatav info tuleb autoriteetsest allikast, mistõttu lapsed usuvad, et see on õige. Tihti aga puudutab see info vaid pealispinda, ei käsitle aga üldse lapse sügavalt juurdunud uskumusi. Need sügavalt juurdunud uskumused, millest tunnis pole räägitud, takistavad neil oma mudelist loobuma ja uut omaks võtmast. · Kompromissina moodustavad nad mudeli/seletuse, mis võimaldab säilitada niipalju kui võimalik oma tavamudelist, kuid mis ei lähe vastuollu täiskasvanute antud infoga.
15) Ei tohi liialdada sellega, mida kuulaja juba teab. 16) Ei tohi liialdada uue või ootamatuga – uus tuleb seostada juba tuntu, vanaga. 17) Mõjustatava isiku aktiivsuse seadus – mõjustatav osaleb ise aktiivselt uute hoiakute väljatöötamises. 18) Vastandusefekt. 19) Teadliku vastuseisu efekt – kui vastuvõtja tajub kellegi kavatsust teda tegelikult mõjustada, on edu väiksem. 20) Teabekanali või infoallika sobiv valik – usub rohkem teavet kui need pärinevad tema jaoks autoriteetsest, prestiižikast, harjumuspärasest allikast. 21) Mõjustatavuse sõltuvus inimese edukusest – vähem edukad kergemini mõjustatavamad. 22) Printsiip „välisoht liialdab“ – inimesed alluvad rohkem liidri mõjule. 23) Emotsionaalne üleskütmine. 24) Jaga ja valitse printsiip – kui tervikgrupp lahutatakse osadeks, on see rünnatavam. 25) Toetumine arvamusliidrile. 26) Sammu võrra eespool käimine – initsiaator on olla parem kui aruandaja või õigustaja.
Salapärasus muutub võluvaks kui tekib kõnelus. Olles vähese lobisemisoskusega meeldib talle rääkida ja vaielda peaaegu igal põhjusel. · EII Eetilisintuitiivne introvert Eetilisintuitiivne introvert on keeruka natuuriga, sügavalt isikupärane. Suudab mõista inimsuhete keerukust, sest ta on tugeva empaatiavõimega (võimega mõista teiste sisemaailma). Usaldab intuitsiooni ega sõltu kellegi autoriteetsest arvamusest või populaarseks kujunenud seisukohast. Probleemid peaksid teda ainult ergutama mõtlema ja tegutsema. Olles rikka kujutlusvõimega ja sügava huviga teiste inimeste vastu on ta lõpmatu inspiratsiooni ja rõõmu allikaks neile, kellega elus kokku puutub. Tema sisemine elu on liikumapanev jõud kuid võimalikuks nõrkuseks võib saada aeglus, millega ta jagab oma sisemist rikkust
aladel nagu näiteks kohtuvaidlustes. Advokaatide töö ju tekstide (oma kliendile soodsal viisil) tõlgendamises seisnebki. Konkreetselt võivad oskuskeelest rääkides vaidlusi põhjustada terminivalik ja tekstide tõlgendamine. Uusi termineid läheb ikka vaja ja nende üle vaieldakse terminikomisjonides, tõlkija ja toimetaja vahel, autori ja retsensendi vahel, mõnikord ka lihtsalt kõneleja ja kuulaja vahel. Fikseeritud koodi pooldavad vaidlejad sooviksid arusaadavalt vaadata autoriteetsest koodiraamatust järele, missugune koodielement 26 Eeldused on kõnealuse nähtuse tähistamise jaoks õige. Aga kui nähtus on täiesti uus? Siis nõustuvad paljud, et koodiraamatus ei saa selle kohta veel rida olla, vaid see tuleb sinna alles tekitada, valides nähtusele nimetuse. Paraku seisnevad kõik terminimoodustusviisid, nagu allpool terminivaliku peatükis juttu tuleb, kas uue sõna toomises keelde
annaabi.ee 
