Samas oli eelnevalt Churchilli kõnes kõlanud mõiste ''raudne eesriie''. Sellega hakati iseloomustama NSV Liidu eraldumist muust maailmas, suletust, vaenutlikkust lääneriikide suhtes. Ning ma arvan, et see iseloomustus oli tõepärane. Võib öelda, et Teise maailmasõja lõpuga saabus Nõukogude Liidule mõneti ka uus ajajärk. Sõjajärgseid aasaid võiks iseloomustada sõnapaariga võimsus ja jõuetus. Poliitilises mõttes väljus sõjast võimsamana ja autoriteetsemana kui ta seda kunagi varem oli olnud. Samal ajal valitses riigis kohutav sotsiaal-majanduslik laos. Paraku polnud Nõukogude Liidus hea elada minu arvates. Seda sellepärast, et ressursse kasutati pigem relvastumisele ja sotsalismimaade aitamisele. Ma usun, et see pigem külvab rohkem vaesus ning elu ei lähe kuidagi moodi paremaks.Stalini kontroll oli juba sõja ajal nõrgenenud, ent ta ei kavatsenud sellega leppida. Hoidis pigem
Nõukogude Liit pärast II maailmasõda (Fjodorov lk 48-50, 110-115, 140-145; Adamson lk 120-121, 128-133, 168-172, 191-194) 1. Hilisstalinism 1945-1953 Võimsus ja jõuetus · Sõjast väljus Nõukogude Liit poliitilises mõttes võimsama ja autoriteetsemana kui ta seda kunagi varem oli olnud · Samal ajal valitses riigis kohutav sotsiaalmajanduslik kaos · NSV Liit kontrollis suurt territooriumi Euroopas ja Aasias · 1948. aastal oli Nõukogude armees 2, 9 miljonit meest sama palju kui USA, Inglismaa ja Prantsusmaa relvajõududes kokku · peaeesmärk aatomirelva loomine ja kasutuselevõtt Sisepoliitika · Stalini kontroll ühiskonna üle oli sõja ajal nõrgenenud, kuid ta ei kavatsenud
kuritegelike väärtuste kandjatega. Kontaktid peaksid mõjutama käitumist. Enamik politseinike ei saa kurjategijaks. Kontakti intensiivsus on madal ning politsei tunneb, et on võimupositsioonil. Ta rakendab jõudu ning saab teha otsustusi. Millise politseiniku puhul võiks olla kõige suurem oht, et ta läheb teisele poole üle? Majanduskuriteod, maksukuriteod, poliitilise sfääriga seotud kuriteod. Seal on raskem politseinikul tunda autoriteetsemana ennast. Ei ole hea tunne, kui teatakse, et keegi on kurjategija, aga käed ei ole nii pikad ja ei saa kätte. Akadeemiline keskkonna õigusrikkumiste juurde (põhikool ja gümnaasium). Mahategemine ja spikerdamine. NEUTRALISEERIMISTEOORIA Tähtsamad nimed on D.Sykes ja D.Matza. Nemad hakkasid vaatama normi rikkuvat käitumist teistpidi kui sotsioloogiline koolkond tavaliselt (sotsioloogiline koolkond kui indiviid rikub normi, on ta mingi teise normi omaks võtnud)
annaabi.ee 
