.................................................................. 3 1. ERA- JA AVALIKSEKTOR............................................................................. 4 2. LÄBIRÄÄKIMISED...................................................................................... 5 2.1 Läbirääkimisstiil.................................................................................. 5 2.2 Eesmärgid ja ootused.........................................................................5 2.3 Autoriteersed standardid ja normid....................................................6 2.4 Suhted................................................................................................ 7 2.5 Teise poole huvid................................................................................ 7 2.6 Mõjuvõim............................................................................................ 8 3. KONFLIKT......................................................................................
Teatud indiviidide ja gruppide sotsiaalne eraldumine tulenevalt mingitest olulistest sotsiaalprobleemidest. Põhjuseks võib olla töötus, vaesus, elupiirkonnast tulenev eraldatus. 34. Millised on peamised võimu ressursid? Ainelised- omand ja kapital. Vaimsed- teadmised ja kogemused. Nüüdisajal on peamisteks kujunenud ka inimkapital ja sotsiaalne kapital. 35. Millised on võimu teostamise peamised meetodid? Autoriteersed või sunnitud. Autoriteerse võimu puhul kuuletuvad inimesed veendumusest, et võimu nõudmised on õigustatud ja targad, sunni korral aga kuuletutakse hirmust vägivalla või karistuse ees. 36. Nimeta riigivõimule ainuomased tunnuseid. Ainuõigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmisi. Ainuõigus koguda makse ja otsustada maksutulu kasutamise üle. Ainuõigus kasutada vägivalda julgeoleku ja sisekorra tagamiseks
Kui oli sõda, juhtisid nemad Rooma armeed. Preetorid järgnesid konsulile ja võisid vajaduse korral neid asendada. Nende tähtsaim ülesanne oli korraldada õigusemõistmist. 3 Tsensorid valiti endiste konsulite hulgast viieks aastaks. Nende ülesanne oli kodanike loenduse korraldamine ja senaatorite nimekirja koostamine. Tsensoriametit peeti väga auväärseks ja sellesse valiti enamasti eakad ja autoriteersed mehed. Diktaator määrati ametisse konsulite ja senati kokkuleppel vaid siis, kui riiki ähvardas oht. Sai ametis olla kuni pool aastat ja talle kuulus piiaramatu võim. Pärast ametiaja lõppu pidi ta oma tegudest aru andma ja nend eest ka vastutama. Rahvatribuunid pidid kaitsma lihtragva huve. Neil oli õigus panna veto ükskõik millise riigiorgani otsusele, kui see ohustas lihtrahva huve. SENAT
annaabi.ee 
