autoriteeditunnet, mis tähendab, et mõistetakse ja tunnistatakse seda, et ühiskonnas peab olema kord – vastasel juhul tekib kaos. Sellest erinev on aukartustunne, mida Kerschensteiner nimetab kõige tähtsamaks ja kestvamaks. See on austamistunne millegi üleva ees, mis oma suuruse ja võimuga, ka iluga sunnib meid oma väiksust tundma. Selline peaks olema püsiv vahekord täiskasvanuks, iseseisvaks saanud laste ja nende vanemate vahel. Nendest samm edasi järgneb autoriteediusk, mis võib põhineda traditsioonil, järeleaimamisel, kohandamisel ja harjumisel. Arvatavasti on autoriteedipõhine e aotoriteetne kasvatus üks tõhusamaid kasvatusstiile. Autoriteedi käe all kasvab lapsest kohusetundlik ja väärikas inimene, kes teab norme ja viisakusreegleid, käitub eakohaselt, on saanud piisavalt kiitust, kel pole alaväärsustunnet. Usutavasti sooviks iga laps sooviks endale vanemat ja õpetajat, keda saaks autoriteediks pidada
Algus: Rooma impeeriumi lagunemine Lõpp: Renessanssiajastu (Juba ilmingud 14 saj.) 1.Universaalsusideoloogia (Kõikehaaravus) Esindaja: Roomakatolik kirik -Sisu: Ristiusu õpetus/tõlgendus pidi olema igal pool ühesugune. Ülevalt poolt instrueeritud. · Paavsti autoriteet ja Ladina keel. -Vorm: Kat. kirikul hierarhiline struktuur oli väga arenenud ja oli igal pool samasugune. Universaalne. Tulemused: -Vaimne: Autoriteediusk, kammitsetud mõtlemine. -Struktuurne: Kiriku universaalne struktuur funtsioneeris paremini kui ilmalik, detsentraliseeritud riigihaldus. · Kirik allutas endale maised valitsejad. -Universaalriigi ideoloogia: Püha Saksa-Rooma keisririik (Vastand Uusajal ,,Rahvusriik") Keskajal kollektiivne mõttelaad! · Individualism oli tundmatu. Inimene oli alati mingi kollektiivi liige: Kogukonna solidaarsus. · Traditsioonide austamine ja uuenduste vältimine: Staatilisus
õpetajale, kellele loodetakse ja keda kaitstakse. Iseseisvumisprotsessi edenedes hakkab kooliealine kogema oma piire ka suhetes autoriteediga. Laps heitleb suhtumises vanematesse ja õpetajasse nüüd kahe vastandliku tunde vahel sõltuvuse ja iseseisvuse vahel. Laps otsib sülest kaitset ja teinekord ta osutab selget tahet üksi toime tulla, ilma juhendamiseta. 1012 aasta vanuses hakkab autoriteediusk kõikuma. Laps hakkab suhtuma endisest kriitilisemalt täiskasvanutesse ja ei kiida enam heaks kõiki õpetaja poolt antavaid juhendeid. Õpetajal ei ole enam alati õigus ja tema meetodid ei ole enam alati õpilasele meele järgi. Laps hindab täiskasvanut ja nõuab põhjendusi. Esimese klassi laps õpib meeleldi täiskasvanult, saavutamaks tema soosingut
annaabi.ee 
