Piibli jmt pühade tekstide tõlgendamist ning filosoofilisi küsimusi. Bahá'u'lláh' eelkäija Bábi ja `Abdu'l-Bahá kirjutisi käsitletakse kui pühakirja, kuigi Bahá'u'lláh tühistas mõningad Bábi 10 seadused ja määrused. Püha tekst on midagi enamat kui lihtsalt usurajaja sõnade varamu, teda ennast peetakse loovaks ümberkujundavaks teguriks. (Ibid: 423) 1.3.1 Autoritatiivsed tekstid Bahá'u'lláh' ja `Abdu'l-Bahá kirjatööde Shoghi Effendi poolseid tõlgendusi peetakse autoritatiivseks, kuid ei loeta pühakirjaks. Suur hulk Shoghi Effendi kirjutisi kujutavad endast vastuseid baha'ide administratiivsüsteemi arengut puudutavatele küsimustele. Ta on kirjutanud ka baha'i usundi seletava ajaloo ja tõlkinud paljud Bahá'u'lláh' kirjutised inglise keelde. Baha'i pühakirja kaanonisse kuuluvaks peetakse ainult selle usu autoriteetide kirjatöid, nende räägitud
Neil juhtumeil, kus analoogiat ei saa kasutada, tuleb sageli esile vastandotsustus ehk otsustus e contrario kui juhtum ei kuulu seadusetekstis ettenähtud rakendamisalale, ei tohi seda teksti "venitada" juhtumi kohta käivaks. Vastandjäreldus on üks sõnastusekohase tõlgenduse vorm. Kui analoogia on keelatud, peab e contrario toimima sõnastuse kohaselt. Õiguse allikate prima facie kohustuslikkus ja selle hindamine Õigusallikaid võib liigitada: 1. autoritatiivsed allikad põhinevad allika ametlikul seisundil. Nad ise on õigussüsteemi loodud allikad või on õigussüsteem neid ametlikult tunnustanud. Tüüpilised näited on seadus ja kohtuotsused; 2. substantsiaalsed allikad, mõjutavad argumentatsiooni oma kaaluga. Nii mõjuvad näiteks moraalsed vaated ja teleoloogilised argumendid. Õigusallikad on mõnikord jagatud kolme rühma (prima facie kohustuslikkus): 1
maailma. Hajutamise põhjused: * Kui nimeserver maas oleks, siis oleks seda ka terve internet * Tihe liiklus * Kaugus teisel pool maakera olevatest kasutajatest näiteks, st et üks server ei saa olla kõigile kasutajatele lähedal. * Üks server peaks hoidma kogu infot, lisaks tuleb teda pidevalt uuendada, samuti ka autentimise ja autoriseerimise probleemid. Hajutamise korral on kolme tüüpi nimeservereid, mis omavad teatud osa andmebaasist: kohalikud nimeserverid, juurserverid ja autoritatiivsed nimeserverid. Igal ISP-l (internetiteenuse pakkujal) on oma nimeserver. Päringu tegemisel küsitaksegi kõigepealt kohaliku nimeserveri käest. Kui see vastust ei tea, edastatakse päring juurserverile, mis omakorda küsib autoritatiivse nimeserveri käest (teab autoritatiivse nimeserveri aadressi) ja siis edastab selle kohalikule nimeserverile. Autoritatiivne nimeserver säilitab hosti jaoks hostinime ja IP-aadressi ning käitub enamasti ka kohaliku nimeserverina.