1980. a-te lõpus olid ülekaalus autoritaarsed riigid. Dem levik 20. Saj lõpus on siiani olnud jõulisem ülemaailmne suundumus. 1970. a-te alguses oli maailmas u 40 dem riiki, 20. Saj lõpus aga 120. Viimasel ajal pole demokraatiaid lisandunud. Araabia maailmas on ülekaalus monarhia ja diktatuurid. Demokraatia pole kinnistunud NL järgsetes riikides. Ebastabiilne on Ladina-Ameerika. Kesk-Aasia, Sahara- Aafrika, Araabia on pikad traditsioonid autoritaarsusel (madal elatustase, etniline ja usuline vägivald). Lähiaastate trend on ilmselt demokraatia kindlustamine. Siirdeühiskond: ülemineku periood ühest süsteemist teise, see võtab aastakümneid. Siirdeühiskond algab: dem põhiseadusest, vabad valimised, ülemineku aeg lõpeb siis kui dem põhimõtted on juurdunud kõigis ühiskonnavaldkondades ja suhetes.
lisandunud. Araabia maailmas on jätkuvalt ülekaalus monarhiad ja diktatuurid, demokraatia pole suutnud end kindlustada kõikides NL järglasriikides, ebastabiilsus püsib Ladina-Ameerikas. Uue demokratiseerumiselaine saabumise lähiajal teeb küsitavaks vajalike eelduste puudumine regioonides, kus siiani valitseb diktatuur. Kesk-Aasias, Sahara-Aafrikas ja Araabia maades on autoritaarsusel pikad traditsioonid, reeglina neis riikides on elatustase madal ning sagedasti tuleb ette etnilist ja religiooset vägivalda. Seega kujuneb lähimate aastakümnete tõenäoseks põhitrendiks demokraatia kindlustumine, mitte aga levimine. Seda perioodi, mille jooksul üks valitsemiskord vahetub teisega, tuntakse kui ülemineku- ehk siirdeperioodi. Siirdeperiood algab demokraatliku põhiseaduse alusel toimuvate vabade
taha oma kavatsusi täielikult jagada tugevama võimuga liikmetega. Nad arvavad, et kui nende poolt väljendatud vaated on vastuolus suurema võimuga liikmete omadega võib neile osaks langeda väiksem autasu ja neid võidakse sundida tegema midagi, mida nad ei soovi. Grupi probleemide lahendamise võime on parem, kui liikmed omavad suhteliselt võrdset võimu või siis, kui grupil on paindlik ja järk-järgult muutuv võim, hoidmaks võrdsustavat mõju grupiliikmete vahel. Autoritaarsusel või populaarsusel põhinev võim võib grupi probleemide lahendamise võimet dramaatiliselt nõrgendada, kui ülesanne nõuab asjatundlikkust ja kompetentsi. Suurema võimuga inimesed usuvad, et nad meeldivad vähesema võimuga inimestele, sest nad peavad end heategijateks. Enamasti nad usuvad, et vähesema võimuga inimesed 6 Karmel Tall (Tartu Ülikool), 2011
Samas tuleb tõdeda, et viimasel kümnendil pole demokraatlikke riike maailmakaardile lisandunud. Nii on Araabia maailmas jätkuvalt ülekaalus monarhiad ja diktatuurid, demokraatia pole suutnud end kindlustada kõikides Nõukogude Liidu järglasriikides, ebastabiilsus püsib Ladina-Ameerikas. Uue demokratiseerumislaine saabumise lähiajal teeb küsitavaks vajalike eelduste puudumine regioonides, kus siiani valitseb diktatuur. Kesk- Aasias, Sahara-Aafrikas ja Araabia maades on autoritaarsusel pikad traditsioonid, reeglina on neis riikides elatustase madal ning sagedasti tuleb ette etnilist ja religioosset vägivalda. Seega kujuneb lähimate aastakümnete tõenäoseks põhitrendiks demokraatia kindlustumine, mitte aga levimine. 3.3 Siirdeühiskond Demokraatia kindlustamine kulgeb järkjärguliste ning kõiki eluvaldkondi hõlmavate ümberkorralduste kaudu, mis võtavad aastaid. Seda perioodi, mille jooksul üks valitsemiskord
annaabi.ee 
