1) Integreerime NFC kaarte panga- või ID-kaardiga. 2) Uute teenuste pakkumine (NFC maksmine toidupoes) 4. ÄRIPROJEKTI KIRJELDUS 4.1. TOODE/TEENUS Toote/teenuse olemus, selle erilised omadused, koostis: (Võib lisada jooniseid ja skeeme) NFC tehnoloogia (Near Field Communication) võimaldab lähiväljas teha kontaktivabasid autentimis- ja maksetoiminguid – tasuda teenuste ja toodete eest, saada infot, avada uksi, autoriseerida jpm. NFC abil ühendatatakse kaardil olev kiip või mobiilis moodul ja terminal kontaktivabalt 2-3 cm kauguselt raadiosidet kasutades. 1) Spetsiaalne kaart, kuhu klient saab laadida raha 2) Spetsiaalne automaat toidu tellimiseks 3) Tellimus jõuab otse teenindajale 4) Klient jõuab letini ning saab sööki oma tellimuse numbri näidates 5) Maksmine NFC automaadiga (umbes 2sekundit 20 sekundi asemel). 4.2. TURG 4.2.1
Milline lause kirjeldab kõige paremini universaalarvuti arhitektuuri? Juhtseade on ühendatud sisend/väljundseadme, mälu ja aritmeetika-loogikaseadmega. Iga kaasaegne arvuti sisaldab pinu (stack) tegemise vahendeid. Milline lause kirjeldab pinu kõige paremini? Pinu kasutatakse protseduuride väljakutsumiseks. Milline toodud operatsioonisüsteemi iseloomustus on tõene? Ajajaotusega os lubab kasutajaid samaaegselt töötlusressursside juurde. Juurdepääsukontrolli eesmärgiks on autoriseerida kasutajaid. Milline kirjeldus sobib kõige paremini arvuti virtuaalmälu kohta? Laiendab programmide kasutatava mälu mahtu ja suurendab mälukasutuse paindlikkust. Milline lause on õige troojalaste ja ussviiruste kohta? Troojalane vajab levikuks peremeesprogrammi, ussviirus levib iseseisvalt. Kõige tähtsam tegevus, et ära hoida lubamatu andmekadu on korraliku varunduse tegemine. Fiiberoptika kaabel on kõige häirekindlam elektronmagnetkiirgusele.
lugejatele. 4. Õpiobjektide esitus ei ole kooskõlas väljakujuneva õpitehnoloogia standardiga. Materjalid on erinevates õpkeskkondades raskesti kasutatavad. Tekkinud on selge vajadus uuendatud struktuuriga ja täiendatud sisuga konspekti järele. 1.3 Lahendused Magistritöö alguses kaaluti kahte alternatiivset lahenduskäiku: 1. Projektijuhtimise õpikeskkonna loomine. Keskkond on õpilasekeskne – materjali vaatamiseks tuleb end kõigepealt autoriseerida, õpilane näeb ainult oma õppetöö tulemusi ja talle mõeldud teateid. 8 2. Projektijuhtimise elektroonilise konspekti loomine. Konspekt on valdkonna keskne, materjal on avalik ega sisalda õppetöö tulemusi ning teateid. Töö edenedes sai valitud teine lahenduskäik – elektrooniline konspekt. Õpikeskkonna loomine ei
annaabi.ee 
