Rolandi laul 1100.a. Autoril on olnud soov olla ülistada prantslaste isamaa armastust ja Karl suure rüütlite õiglast sõda paganate vastu. Loo dramaatililseim olukord, kui roland läheb märtellikku surma. Lugu on psühhologiseeritud, kuna autor kirjutab nii prantslaste kui ka paganate vaatevinklist. Laul minu Cidist peegeldab ajalugu üsna tõetruult kuna Cidi suri aastal 1099, laulu loomisest vähem kui sajand. Ka eepose seigad on ajalooliselt aset leidnud. Cidis on autoripoolset väljamõeldist, kuid see ei ulatu üleloomulikkuseni. Laul rõhutab realistlikku suhet tegelikkusega. Teosele jääb võõraks religioosne fanatism. Erinevalt Rolandist eiole Cidis sõda paganate vastu püha missioon, vaid igapäevane leivateenimine. Vähem psühhologiseeritud. Nibelungide laud 1977 ekr. Laul ajast mil Euroopa kirjanduses oli levimas rüütliromaan. Ajalooliseks aluseks teosele olid rahvasterände aegsed sündmused. Sarnaselt Rolandiga oli
näidendeid lavastatakse ikka ja jälle uuesti, sest iga põlvkond leiab neist oma tõe ja ilu. Tsehhovi novellide tegelased on tavaliselt piiratud silmaringiga väikekodanlased, kellel puudub inimväärikus. Loomingu algusperioodi novellid on muretud ja humoorikad. Hiljem, hilisemas loomingus muutuvad novellid väliselt kiretuks, rangelt objektiivseks.Oma novellides püüdis ta kujutada täpselt ja ausalt, kuidas tema kaasaegsed elavad ja millest mõtlevad, andmata seejuures autoripoolset hinnangut. Lugeja ülesanne on kirjutatu lahtimõtestamine ja hindamine. Realistina, nähes kriitiliselt Vene elu 19. sajandi künnisel, suutis ta oma loominguga märkamatu kergusega tungida inimhinge peensustesse. Tema uuenduslikud ja omanäolised teosed leidsid tõlgituna kiiresti tee teiste rahvaste keeltesse.
peent ja mõistvat käsitlust. Teoses on palju pisinüansse, mis teevad selle raamatu heaks ning seetõttu ta ongi paljude lemmikraamat. ,,Kevade" pakub ikka ja jälle uuenevaid kunstielamusi. ,,Kevade" realismi ilmestab peale huumori ja lürismi põimumise veel omapärane psühholoogiline läbinägevus ja jutustuse tabav olustikukujutus, missugused omadused kõik rikastavad teose kunstilist taset. Harva puudutab Oskar Luts autoripoolset tegelaste mõtteid- tundeid. Tegelaskujud kasvavad välja värvikaist kõnekaraktereist, osavalt seatud situatsioonidest ja psühholoogilist analüüsi asendavatest detailidest. Koloriitsed karakterid, rahvalik huumor, ladus teose sündmustik ja elav ning hoogne tegevus, aga ühtlasi inimhinge sügavamate tunnete diskreetne puudutamine annavad ,,Kevadele" aegumatu väärtuse tõelise rahvaraamatuna. 10
ongi minajutustaja hõivatud. Läbi elades isiklikku eksistentsiaalset aega, püüab ta pingsalt tabada aja kui sellise loomust ning ettehaaravalt aduda ehedat surmakogemust, milles aeg lakkab olemast kõik selle nimel, et saavutada üleolek nii ajast kui surmast. Mõistagi see ei õnnestu. Sedamööda, kuidas Jaani refleksioonides ja mälupiltides paljastub ta egotsentrism, nõrgub surmaootuse traagikasse autoripoolset irooniat, mis päädib lõpppuändis surmahaigus osutub luuluks. Nende sarnase tundevärviga romaanide järel sooritab Vetemaa hüppe koomikasse. Rahvuseepose travestias ,,Kalevipoja mälestused" kujutab ta lustaka huumoriga Kalevipoja küpsemist süüdimatust hiiust eneseteadlikuks isiksuseks. Näivalt lihtsameelne esitus võõritab tõhusalt kõigile tuttavat sündmustikku, nii et romaani saab lugeda rahvusliku müüdi profaneeriva ülekirjutusena. Eeskuju võis anda Johannes Semperi
Remarkides kirjeldatakse: o etenduse visuaalset külge (lavapilt, valgustus, tegelaste välimus, miimika, liikumine, tumm-mäng jne.); o etenduse helitausta (mitmesugused hääled, mürad, muusika jne.); o dialoogi paralingvistilisi omadusi (intonatsioon, kõnetempo, hääletugevus jne.). o Remargid lisavad dialoogile autorikommentaari. Nad võivad sisaldada: o tegelaste autoripoolset iseloomustust (ka tegelaste siseelu kirjeldusi); o autori arutlusi, oma taotluste selgitamist, teose omatõlgendust; o vastuvõtja (publiku) oodatavate reageeringute kirjeldamist. Kui lähtuda lavastuse loomise käigust, on otstarbekas jagada remargid kolme rühma: o näitlejale mõeldud remargid, mis on abiks rollitäitmisel o lavastajale suunatud, etenduse visuaalset ja helikujundust kirjeldavad remargid
annaabi.ee 
