Kuidas Bernt Notke maal Eestisse jõudis, pole täpselt teada. Maali põhjalikult uurinud kunstiteadlane Mai Lumiste on arvanud, et see valmistati spetsiaalselt Niguliste kiriku jaoks. Toona tellis linna kõige rikkam kogudus maali, mis nüüd, viis sajandit hiljem, on Eesti hinnaliseim kunstiväärtus. Omal ajal võis maalil olla kuni 50 figuuri. Keerulise ajaloo käigus säilis teosest 7,5 meetrine pannoo. Tõenäoliselt on see 15. sajandi lõpul tehtud autorikordus 1461.aastast pärit analoogilisest maalist Lübeckis. Maalil kujutatud gootilikud figuurid on haaratud ülevasse protsessiooni. Punane, kuldne ja pruun koloriit loovad piduliku õhustiku, mida kunstiajaloolased on interpreteerinud ülistusena reaalse maailma ilule. ''Surmatantsu'' tekkeks andis tõuke Euroopat haaranud katkuepideemiad. Maalil on sümboliseeritud erinevast klassist inimeste võrdsust ja jõuetust surma ees. Sellel on kujutatud
alustades piiskopist ja lõpetades orjadega. Taustal on aga kujutatud tantsivaid luukeresid, kes sümboliseerivad surma. Pildi alla on kirjutatud teks neile, kes oskavad lugeda, lihtrahvale aga loo seletamiseks pildid. Maali kõige rohkem iseloomustav ladinakeelne väljend on "memento mori", mis tõlkes tähendab "mäleta, et sa oled surelik". Kunagisest kõiki kaasaegseid seisusi esitanud kuni 50 figuuriga maalist on säilinud vaid algustükk. Tõenäoliselt on see 15. sajandil lõpul tehtud autorikordus 1461. aastast pärit analoogilisest maalist Lübeckis. 7 Hõbedakamber Niguliste Hõbedakambris on väljas kõige vanem ja väärtuslikum osa Eesti Kunstimuuseumi hõbedakogust: Niguliste kiriku hõbe, Tallinna Mustpeade Vennaskonna
mõeldi palju surmast, kirjanduses, luules ja kunstis tähtis teema. popp legend: 3 elavast ja surnust: "mis olete teie, need olime kord meie ja mis oleme meie, selleks saate kord teie". surmatantsu teema vanimaid teoseid on pariisi süütalaste kloostris. Saksamaal oli viimane figuur hällilaps, Prantsusmaal armunud noorpaar või talupoeg, kerjus Lübecki meister Bernt Notke kunagi kuni 50 figuuriga maali algustükk. (esimesed 13 säilinud) 15. saj lõpul tehtud autorikordus 1463. a analoogilisest maalist Lübeckis. ainulaadsena ainuke lõuendil säilinud surmatants!! ei tea, miks on Tallinna surmatantsu suur osa kadunud (hetkel on 160*750 cm) Hilisgootika/renessanss On tellimustöö ja kajastab siinseid väärtushinnanguid. Niguliste arveraamatus teost ei mainita, seega ilmselt annetas selle mõni jõukas eraisik, gild või vennaskond 2 paari tiibu ja näitamine 3s asendis: pühapäeviti avati välistiivad ja nelipühad st 7
annaabi.ee 
