reaktsioone b) RNA molekul, mis katalüüsib ribonukleaaside degradatsiooni c) Mitte ükski sellest valikust d) Ribosoome lõikav ensüüm 6. Millised järgnevatest meetoditest sobivad nukleiinhapete detekteerimiseks a) Absorptsiooni mõõtmine =260 nm juures b) Biotiini või digoksigeniiniga märgitud DNA kemoluminestsents c) Kõik meetodid sobivad d) Radioaktiivselt märgitud nukleiinhapete autoradiograafia e) Flourestsentsmärgisega märgitud nukleiinhappe ergastamisel saadud valguse emissiooni mõõtmine fotodetektori abil 7. Kui teatud fragmendi amplifitseerimiseks inimese genoomsest DNA-st polümeraasi ahelreaktsiooni (PCR-i), siis saadi reaktsiooni tulemusel lisaks oodatava suuurusega fragmendile veel mitmeid erineva suurusega produkte. Kuidas peaks muutma PCR-i protokolli, et saada lahti täiendavatest PCR-i produktidest?
Heterokromatiin ja eukromatiin Kui mitoos on läbitud, siis kromosoomid dekondenseeruvad ja muutuvad nähtamatuks va mõningad piirkonnad värvimisel (näit. Giemsa järgi) jäävad selgesti nähtavateks ja on nähtavad ka elektronmikroskoobis tumedate piirkondadena. Selliseid piirkondi tugevasti kondenseerunud DNA-ga, mis sarnaneb kromosoomide DNA kondensatsiooni struktuurile, nimetatakse heterokromatiiniks. Dekondenseerunud, nõrgalt värvuvaid piirkondi nim. eukromatiiniks. Autoradiograafia triitiumiga märgitud uridiiniga näitab, et translatsioon toimub eukromatiinilt ja tuumakeses. Heterokromatiin paikneb tavaliselt tsentromeeride ja telomeeride piirkonnas, imetajate rakkudes seostub tuumamembraaniga lamiinide vahendusel. Selline heterokromatiin praktiliselt ei sisalda geene. Sisaldab kõrgelt korduvaid DNA järjestusi. Kuna heterokromatiin on kondenseerunud, nendelt DNA piirkondadelt ei toimu translatsiooni
Elektronide pumpamine maatriksist membraanidevahelisse ruumi toimub kompleksides I,III ja IV. Olulised on ka NADH ja suktsinaat, CoQ elektronide kandja, mis vahendab elektrone primaarsete dehüdrogenaaside ja kompleks III tsütokroomi b vahel. Tsütokroom c. 3. Kirjeldage Calvini eksperimente, mida ta viis läbi kasutades Corella kultuuri ja 14CO2. Chlorella kultuuri märgiti 14CO2 abil lühikeste pulssidega ja analüüsiti esimesi CO 2 fikseerimise produkte paberkromatograafia ja autoradiograafia abil. Avastas calvini tsükli. 4. Kirjeldage 3-fosfoglütseraadi moodustamise protsessi ribuloos 1,5-bisfosfaadi karboksülaasi reaktsioonis. Ribuloos bisfosfaadi karboksülaas katalüüsib CO2 fikseerimist: Ribuloos-1,5-bisfosfaat + CO2 2 3-fosfoglütseraati. Alternatiivina katalüüsib sama ensüüm oksügenaasi reaktsiooni, seetõttu nim teda RuBP karboksülaas/oksügenaas (RuBisCO). 5. Kirjeldage kuidas moodustub fosfoglükolaat Rubisco oksügenaasi reaktsioonis
Rakkude poolt sünteesitud -globiini mRNA kogus transfekteeriti ühte plasmiidi või teist töödeldi S1 nukleaasi kaitse meetodiga (3). Restriktsiooni lõigu proov, mis oli saadud -globiini cDNA kloonist, oli komplementaarne 5' otsale -globiini mRNA-s. 5'ots proovis märgistati 32P (punane täpp). -globiini mRNA kaitstud proovi hübridiseeriti ~340-nukleotiidine lõik, mida oli lagundatud S1 nukleaasiga, mis lagundab üksikahelalise DNA, aga mitte RNA-DNA hübriidi. Autoradiograafia elektroforeesitud S1-kaitstud lõikudest (4) näitas, et rakud, mida oli transfekteeritud plasmiid 1-ga (1. rida) tootsid palju rohkem -globiini mRNA-d kui need, mida oli transfekteeritud plasmiid 2-ga. Tulemused näitaad, et SV40 DNA fragment plasmiidis 1 koosneb elemendist, enhancerist, mis stimuleerib -globiini mRNA sünteesi. 40. Nimeta vähemalt 3 üldist bioloogilist protsessi, kus enhancerite aktiivsusega kontrollitakse geeni ekspressiooni tasemeid?
piimapulber). Primaarne antikeha lisatakse süsteemi, st seerumlahjendus. Seejärel lastakse sellel seista, st inkubatsioon seerumlahjendusega. Pärast inkubatsiooniaega detekteeritakse tekkinud antigeen-antikeha kompleksid. Sekundaarne antikeha on märgistatud kas ensüümmärgistusega (peroksüdaas, alkaalne fosfataas), mille korral toimub detekteerimine kromogeensuse või kemoluminestsentsi alusel, või radioaktiivse isotoobiga, detekteeritakse autoradiograafia abil. Immunoblott-analüüsil on kõrge spetsiifilisus, sest toimub antigeenide lahutamine elektroforeesiga. Kõrge tundlikkuse annab antigeen-antikeha vaheline immunoloogiline reaktsioon. SDS denatureerib valgud, st säilivad lineaarsed epitoobid, konformatsioonilised kaovad. Kliinilises diagnostikas on immunobloti kasutamine piiratud, sest ta on aeganõudev ja raskelt automatiseeritav. 100% puhaste
Selle tagajärjel ei toimu mitoosi anafaasis tütarkromatiidide lahknemist. Nii sai visuaalselt jälgida, kuidas radioaktiivsus märgistamisele järgnenud rakkude kasvatamisel mitteradioaktiivsel söötmel põlvkondade jooksul tütarkromatiididesse jaotus. Esimese põlvkonna rakkude puhul oli kõigil kromatiididel radioaktiivne signaal. Teise põlvkonna rakkudes oli ainult üks kromatiididest tütarkromatiidide paaris radioaktiivne. DNA replikatsiooni visualiseerimine autoradiograafia abil 1963. a. kirjeldas John Cairns replitseeruva bakterikromosoomi struktuuri. Ta kasvatas baktereid radioaktiivset tümidiini sisaldaval söötmel, eraldas rakkudest võimalikult terved DNA molekulid ning kandis need membraanfiltritele. Membraanfiltritelt tehtud autoradiograafiatel oli näha, et E. coli kromosoom on tsirkulaarne. Replitseeruva DNA puhul ilmnes -struktuur. DNA replikatsioonil eraldusid DNA ahelad
Selle tagajärjel ei toimu mitoosi anafaasis tütarkromatiidide lahknemist. Nii sai visuaalselt jälgida, kuidas radioaktiivsus märgistamisele järgnenud rakkude kasvatamisel mitteradioaktiivsel söötmel põlvkondade jooksul tütarkromatiididesse jaotus. Esimese põlvkonna rakkude puhul oli kõigil kromatiididel radioaktiivne signaal. Teise põlvkonna rakkudes oli ainult üks kromatiididest tütarkromatiidide paaris radioaktiivne. DNA replikatsiooni visualiseerimine autoradiograafia abil 1963. a. kirjeldas John Cairns replitseeruva bakterikromosoomi struktuuri. Ta kasvatas baktereid radioaktiivset tümidiini sisaldaval söötmel, eraldas rakkudest võimalikult terved DNA molekulid ning kandis need membraanfiltritele. Membraanfiltritelt tehtud autoradiograafiatel oli näha, et E. coli kromosoom on tsirkulaarne. Replitseeruva DNA puhul ilmnes -struktuur. DNA replikatsioonil eraldusid DNA ahelad
annaabi.ee 
