Hakkab mängima erinevate toonidega, sobitab neid. Hakkab sarnanema Van Goghile. Milline on viimaste teoste koloriit? ,,Lilled sinises vaasis" on värviline. Palju kasutatud erinevaid erksaid värve, eriti kollast. ,,Ambroise Vollard´i portree" on tuhmide värvidega. Erinevad toonid on omavahel kokku sobitatud. Iseloomustage objektide kontuure? ,,Kunstniku õe ja ema portree" kontuurid selgelt eristatavad. Hilisemates töödes, nagu näiteks ,,Lilled sinises vaasis" ja tema autoportrees ei ole kontuurid selgelt eristatavad. Mil määral kasutab kunstnik varju ja valgust, perspektiivi? Varju ja valgust on mingil määral igal pildil näha, kuid vähe. Kunstnik on püüdnud igale teostele luua ruumilisust. Ei kasutanud perspektiivireegleid. Kas kunstnik annab kujutatavat edasi ruumilisena? Jah Kuidas on maalitud suuremad värvipinnad, milline tähtsus on joontel, pintslitõmmetel? Suuremad värvipinnad on maalitud tuhmimalt, et tuua esile ruumilisust. Kuna ta
omaseid tundeid. Tema maalide temaatika oli algusest peale seotud maaga ja nendega, kes seda harivad; oluline oli tema huvi sotsiaalsete probleemide vastu. Kui siiani oli van Gogh maalinud vaid tumedamates, süngetes toonides, siis 1885.aastal kolides Antwerpeni avastas ta Rubensi, kelle mõjul muutus tema palett heledamaks, tema pintslilöök vabamaks, samuti hakkas ta huvituma jaapani puulõikest. Ta oli kiindunud jaapani kultuuri, mis tema loomungus tihti avaldub, nt. ühes autoportrees maalis ta endale pilusilmad. Van Goghi looming näitab, milline omaette väljendusvõime on värvidel, kui kunstnik püüab oma tundeid ja meeleolusid väljendada eelkõige värvide kaudu. Punase, sinise ja rohelise kõrval oli van Goghi lemmikvärviks kollane kuldse viljapõllu, päevalillede, lõõmava lõunamaise päikese värv. Tundub, nagu oleks van Gogh meeletult kiirustanud: ta kasutas ägedaid jõulisi pintslitõmbeid ning vahel pigistas värvi lõuendile otse tuubist.
Tollastes töödes avaldub kunstniku teatav sisemine häireseisund. See ilmneb mitmes raugaportrees, eriti tugev on niisugune tunnetus Finisis. Juuditaris ja mõnes teiseski portrees valitseb samuti hämar, süngevõitu tonaalsus. Valdavalt melanhoolsed või kuidagi üksildased on arvukad vanade talude kujutised. Isegi lillemaalides - uus zanr Laikmaa loomingus - on tajutav mingi nukrusevarjund. Eriti selgesti avaldub kunstnikku tabanud kriis aga kahes teineteisega võrdlemisi sarnases autoportrees. Kulminatsiooni saavutas Laikmaa selleaegsete tume-süngete, pettumuslike ja rõhuvate elamuste kajastus aga Noorikus. 1920-ndate aastate lõpust alates muutub Laikmaa loomingus üha rohkem valitsevaks maaliline laad. Portreedes süveneb realistlik asjalikkus, maastikes romantiline meeleolukus. Kogenud meistrikäega on loodud Helga, Noorik Vigalast, R. Lüüsi ja A. Konsa portreed ning mitu Miku nime all tuntud naiseportreed. Maalilisuse ja meeleolukusega köidab Viljapõld viie tuulikuga.
ulatuslikku kuulsust, mis tema järgiste töödega veelgi laienes ning kasvatas kiiresti tellijate ringi. Tolleaegse tähtsa kunstasjatundja Constantijn Huyghensi kaudu sai Rembrandt tellimusi Hollandi valitsejalt Stadtholderilt viie suure Kristuse kannatusi kujutava maali valmistamiseks. Keskmine periood Paljudes Rembrandt´i 1640-ndate aastate maalides on näha klassitsismi mõjusid. Ühes tema 1640. aasta autoportrees on selgelt näha Rafaeli ja Tiziani mõjutusi, see maal peegeldab tema sulandumist klassitsismi nii vormilise kujunduse kui ka sisemise rahu kujutamise poolest. Maalist " Mennonite pastor koos naisega" 1642 lõpetas Rembrandt oma suurima (3,6 × 4,4 m) ja kuulsaima teose "Öine vahtkond", mis märkis ühtlasi pöördepunkti tema loomingus, mille tõid kaasa armastatud naise surm, populaarsuse langus ja majandusliku olukorra halvenemine.