konstatin päts ja veel jüri vilms jaan poska jt. Eesti töörahva kommuun- oli Narvas väljakuulutatud novembril 1918 ja kuni 18. jaanuarini 1919 aastal. St 52 päeva eksisteerinud riigi sarnane moodustis, omanimetusega nõukogude vabariik. Narvas kehtis 50 päeva tartus 24. Landeswehr- ehk balti maakaitse oli kuramaa ja Liivimaa rütelkonna poolt organiseeritud väekoondis. 4.1 Autonoomia saamine ja sellega kaasnenud muutused- 30. märts 1917 andis ajutine valitsus Eestile autoomia vastava määrusega •ühendati eesti kubermang ja liivimaa kubermangu eesti osa ehk rahvuskubermanguks eesotsas Jaan Poska •asjaajamise keeleks sai eesti keel, venestus nõrgenes •tomiusid eesti esimese parlamentaarse rahvaesituse maapäeva valimised •maapäev nim. Ametisse täidesaatva võimu •hakati looma rahvus väeosi 4.2 Suund omariiklusele •seoses saksa vägede pealetungiga sept, okt millega okupeeriti riia ja lääne-eesti saared
Liivimaa- Eestimaa ja Põhja- Läti Stensby leping- konfikti lahendamiseks taanlaste ja Liivi ordu vahel sõlmiti leping- Taani kuningas sai tagasi Tallinna ning Viru ja Harjumaa; Järvamaa läks ordule. nn Paide „läbirääkimised“- Burchard von Dreileben kutsus eestlaste kuningad Paide linnusesse läbirääkimistele. Lõppes eesti kuningate tapmisega. Linnaõigus- keskaegse linna õiguslik alus, maaisanda antud, see tagas linnakogukonnale autoomia ja eristas seda ümbritsevast keskkonnast. Linnakodanike isiklik vabadus, eraomand ja pärimisõiguse kaitse. Raad- linna valitseja, mille suurus sõltus linna suurusest, kõrgeim linnavõim. Gild- kaupmeeste ühing keskaegses linnas (Suurgild ja Mustpeade vennaskond) Tsunft- käsitööliste vennaskond. Tsunftisundus- kord mis lubas mingil kutsealal töötada ainult vastava tsunfti meistritel, selle kohaselt ei tohtinud ilma kindlasse tsunfti kuulumata ühe v teise käsitööga tegeleda.
kohaliku tähtsusega küsimustes, nt Korsika Prantsusmaal, Ahvenamaa Soomes. Autonoomne moodustis luuakse üldjuhul seadusega. Selle pädevus määratakse kindlaks kas riigi põhiseaduse või eraldi seadusega. Tihti on autonoomia saavutamine kestva visa võitluse tulemus. Personaalse autonoomiaga on tegemist siis, kui hajutatult elavad etnilised rühmad loovad oma kultuuri- ja olmeküsimustega tegelevad organisatsioonid, kes võtavad osa riigi poliitilisest elust. Korporatiivne autoomia seondub keelekoosluse olemasoluga, kellele reserveeritakse teatud arv kohti riigiaparaadis, selle piirkonna teistest rahvusrühmadest riigiteenistujad aga peavad oskama selle koosluse keelt ja olmet, selles keeles toimub kohtupidamine ja õppetöö koolis. Territoriaalne autonoomia esineb etnoterritoriaalse autonoomia ja kultuuriautonoomia kujul. Etnoterritoriaalne ehk poliitiline autonoomia on võimalik seal, kus etnilised rühmad
annaabi.ee 
