Ajalugu Esimene töötab aurumootoriga ehitatud sõduk on arvatavasti ehitatud Ferdinand Verbiesti poolt, kes oli Flaami liige Jesuiidi missionis Hiinas 1672. Aastal. Esimesene sõiduk oli 65 cm pikkune mänguauto Hiina keisrile, mis ei suurnud inimest enda peal kanda. See pole kindlaks tehtud kas Verbiesti sõiduk üldse kunagi ehitati. Nicolas-Joseph Cugnot on kõige rohkem usutavat olla ehitamisega esimese iseliikuva meheenilise sõiduki või automobiili umbes 1769. aastal; ta ehitas aurumootoriga kolmerattalise masina. Ta ehitas ka kaks aurutraktorit Prantsuse armee jaoks, millest üks on säilitatud Prantsuse Rahvusliku Konservatooriumi Kunsti ja käsitöö muuseumis. Tema leiutises esinesid ka mõned suuemad vead veevarustusega ja auru rõhu säilitamisega. 1801. aastal ehitas ja demonstreeris Richard Trevithick oma teevedurit , mille nimi oli Puffing Devil. See on arvatud olema esimene demonstratsioon auru jõul liikuvast sõidukist
ja inglaselt Richard Trevithickilt. Nad kasutasid uuendusena suure survega auru. Trevithick ehitas edukalt tööstusliku kõrgrõhuga masina, mida tuntakse ka Cornishi masinana. Surve suurenemisega tuli ka suurem plahvatusoht, sest masinad ei suutnud sellele suurele survele vastu pidada ja lõhkesid. Kõige tähtsam viimistlus selle suure survega aurumasina juures oli ohutusventiil, mis lasi välja üleliigse surve. Nicolas-Joseph Cugnot demonstreeris esimest niiöelda automobiili, mis liikus auru jõul. Auto küll ei olnud eriti edukas, kuid kasulikuks osutus see mootor hoopis aurutraktorite peal, mis osutus suureks abiks farmitöödel. 1802. aastal ehitas William Symington esimese praktilise aurupaadi ja 1807. aastal kasutas Robert Fulton Watti aurumasinat, et liikuma panna esimene kommerts aurupaat. 21. veebruaril 1804. aastal demonstreeriti esimest auru jõul liikuvat vedurit Lõuna-Walesis. Seda demonstreeris Richard Trevithick.
osutatakse kas materjalikulu katva hinna eest või siis üldse tasuta. 3. Vanus alates 16. eluaastast - kuna Eesti Vabariigis on lubatud auto kasutamine alates selles vanusest. Kuigi 16 - 18a. vanused, võivad autot juhtida vaid staazikama kõrvalistuva autojuhiga. 4. Autojuhi lubade olemasoluga - ilma autojuhi lubadeta ei ole seadusega lubatud autot juhtida. 5. Nii mees - kui naissoost - sugu ei ole absoluutselt oluline. 6. Automobiili omanikud või ajutised kasutajad - kas rekka-, veo-, sõiduautode jne. omanikud või ajutised kasutajad, kes tulevad kasutama pesula teenuseid. 7. Suurfirmad, erakliendid - suurim tuluallikas. Kasutavad kõige enam pesula teenuseid. Reeglina on nendega sõlmitud lepingud. 13 KLIENDIKOGEMUS RESTORANIS ,,MUSTIKAS". Käisin hiljuti lõunat söömas Mustamäe "Prismas" asuvas restoranis ,,Mustikas"
20. Sajandi alguses ilmusid ka elektriautod, kuid populaarsust saavutamata kadusid nad üsna ruttu. Saksa inseneri Karl Benzi peetakse üldiselt auto leiutajaks, kuigi Nikolaus Otto leiutas neljataktilise bensiinil põhineva sissepõlemismootori ja Rudolf Diesel leiutas ka neljataktilise sissepõlemismootori, kuigi see põhines diislil. Elektriauto aga põhineb ungarlase Anyos Jedlik'u elektrimootoril ja prantsuse füüsiku Gaston Planté leiutatud pliiakul. Seega võib varajase automobiili ajaloo jagada perioodideks valitsevate mootori jõuallikate järgi. Hilisemat ajalugu liigitatakse tavaliselt kujunduse stiili ja suuruse ning kasutuseelistuste järgi. Valisin teema auto ajaloo kohta, sest mind huvitab üldse autondus ja seega oleks tore teada, kuidas sai kõik see alguse. Varem ei ole ma leidnud erilist motivatsiooni, et omal käel uurida auto ajalugu, kuid nüüd on võimalus kombineerida huvitav teema koolitöödega
Kolm aastat hiljem palgati Ford insenerina „Edison Illuminating fimasse“. 1893 sai ta tänu oma heale talendile ameti kõrgendust insenerist, pea inseneriks. Samal ajal mõtles ta ka plaane hobusteta vankrist. 1896. aastal konstrueeris ta oma esimese mudeli, „The Ford quadricycle“. Nime sai see mudel kahest jalgrattast, mis olid asetatud külg, külje kõrval ja mille pani edasi liikuma bensiini mootor. Quadricyle oli Ford esimene auto, tänu millele sai ta rajada „The Detroiti automobiili firma“. See firma kestis ainult 1 aasta, sest Ford oskas teha auto mis liiguks, aga ta ei suutnud toota piisavalt autosi, et pidada firmat. Fordi uus idee oli teha võidusõidu auto, et tema tehtud autost jutt edasi leviks. Sealt ta saigi piisavalt toestust, et avada „Ford motor company”. 1903. aastal juulis müüs Ford oma esimese auto. Mudel A, Chigago hambaarstile. 1904. aastaks oli üle 500 mudel A autosi müüdud. Ford aga polnud rahul, sest A mudel autod
annaabi.ee 
