· Tahked kütused Muutused energiamajanduses · Agraarühiskonnas saadi energiat inimeste ja tööloomade lihasjõul, tuulest, soojusenergiat puidu, õlgede, sõnniku põletamisel · Varaindustriaalühiskonnas hakati ehitama tuulikuid,vesiveskeid · Hilisindustriaalühiskonnas võeti kasutusele kivisüsi, leiutati aurumasin, vedur · 19 20saj. vahetusel võeti kasutusele elekter hüdroelektrijaamad, tuulegeneraatorid, tootmisprotsessid automatiseeriti · 20 saj algul- leiutati sisepõlemismootor nafta ulatuslik kasutus · Hiljem maagaas, tuumaenergia Energiaallikate kasutuselevõtt Energia tootmine maailmas Energia tarbimine maailmas ENERGIAMAJANDUS- tegeleb energiavarade hankimise, töötlemisega energiaks ja tarbijale kättetoimetamisega. ENERGIAALLIKAD TAASTUVAD TAASTUMATUD NAFTA, MAAGAAS, VESI, TUUL, PUIT, KIVISÜSI,PÕLEVKIVI,
Sademed Jääolud Tuul: suund, kiirus Aasta maksimaalne Summaarne kiirgus temperatuur on 19,4kraadi Pilved: hulk, liigid, kõrgus Nähtavuskaugus Atmosfäärinähtused Maapinna seisund Lumikatte paksus vaatlusväljakul Päikesepaiste kestus 2.Jõgeva Laius: N 58°44´59´´ Pikkus: E 26°24´54´´ Vaatlusväljaku kõrgus merepinnast: 70 m Vaatluste algus: 1922 Jaam automatiseeriti: 2003. a. Mõõdetavad ja vaadeldavad parameetrid Õhutemperatuur Maapinnatemperatuur Minimaalne õhutemperatuur 2 cm kõrgusel maapinnast Pinnasetemperatuur: 5, 10, 15, 20 cm sügavusel Õhuniiskus Õhurõhk Sademed Tuul: suund, kiirus Nähtavuskaugus Atmosfäärinähtused Lumikatte paksus vaatlusväljakul Lumemõõdistamine põllul Päikesepaiste kestus Maksimaalne aasta temperatuur:21,8kraadi 1 Õhutemperatuurid
Muutused energiamajanduses Agraarühiskonnas saadi energiat inimeste ja tööloomade lihasjõul, tuulest, soojusenergiat puidu, õlgede, sõnniku põletamisel Varaindustriaalühiskonnas hakati ehitama tuulikuid,vesiveskeid Hilisindustriaalühiskonnas võeti kasutusele kivisüsi, leiutati aurumasin, vedur 19 20saj. vahetusel võeti kasutusele elekter hüdroelektrijaamad, tuulegeneraatorid, tootmisprotsessid automatiseeriti 20 saj algul leiutati sisepõlemismootor nafta ulatuslik kasutus Hiljem maagaas, tuumaenergia Energiaallikate kasutuselevõtt Energia tootmine ja tarbimine maailmas Energiaallikate osatähtsus maailmas 45% 40% 35% tuumaenergia 30% veeenergia 25% tahked kütused 20% maagaas 15% muud 10% nafta 5% 0%
12) Milleks on energiat vaja? · Valguse ja soojuse saamiseks · Toidu valmistamiseks · Mootorikütuseks · Masinate tööks 13) Mis ajastul võeti kasutusele kivisüsi? Hilisindustriaalühiskonnas aastal 1910. Milliseid energiaallikaid kasutati enne? Puit, orgaanilised jäätmed, lihaste jõud. 14) Millal võeti kasutusele elekter? 19.-20 saj. vahetusel-hüdroelektrijaamad, tuulegeneraatorid, tootmisprotsessid automatiseeriti. 15) Kui suur on erinevate energiallikate osatähtsus tänapäeva energiamajanduses? · Lihaste jõud 0 % · Orgaanilised jäätmed 0 % · Puit - 0 % · Süsi 28,7 % · Nafta 38,6 % · Hüdroenergia 3,7 % · Maagaas 22,1 % · Tuumaenergia 6,9 % 16) Kuidas võib liigitada energiaallikaid? Taastuvad energiallikad- neid saab kasutada lakkamatult või võtta teatava aja möödudes uuesti kasutusele
ahjukütteks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale Muutused energiamajanduses Agraarühiskonnas saadi energiat inimeste ja tööloomade lihasjõul, tuulest, soojusenergiat puidu, õlgede, sõnniku põletamisel Varaindustriaalühiskonnas hakati ehitama tuulikuid,vesiveskeid Hilisindustriaalühiskonnas võeti kasutusele kivisüsi, leiutati aurumasin, vedur 19 20saj. vahetusel võeti kasutusele elekter hüdroelektrijaamad, tuulegeneraatorid, tootmisprotsessid automatiseeriti 20 saj algul- leiutati sisepõlemismootor nafta ulatuslik kasutus Hiljem maagaas, tuumaenergia Energiaallikate kasutuselevõtt Energia tootmine maailmas Energia tarbimine maailmas Energiaallikate osatähtsus maailmas 45% 40% 35% tuumaenergia 30% veeenergia 25% tahked kütused 20% maagaas 15% muud
Mitmed ametiühingud asustasid töötute abistamiskassad ning omavalitsusorganid organiseerisid töötuile mitmesuguseid töid tööpuuduse teravuse leevendamiseks. Ka majandusstruktuuris toimusid muutused: tähtsaimaks lüliks muutus tööstus, põllumajanduse osakaal aga vähenes tunduvalt. Näiteks ajavahemikus 1938-1963 kasvas tööstuse osa rahvuslikus tulus 25,8%-lt 28,9%-le, põllumajanduse osa aga vähenes 19,6%-lt 9,8%-le. Igas tööstusharus uuendati sisseseadeid, mehhaniseeriti ja automatiseeriti, laiendati tootmisvõimsusi, kasvas töö intensiivsus. Siinkohal peab mainima, et Soome majandus oli tüüpiline kapitalistliku maa majandus: arengutempo äärmiselt ebaühtlane, tõusud ja langused on alalised. Aasta Koguprodukt Tööstus Ehitus Põllumajand Metsamajandu i kasv us s 1938 100 100 100 100 100
· Suured tooraine tagavarad. Toorainet said Ühendriigid ka teistest riikidest. Muudatused USA tööstuse struktuuris Teise maailmasõja lõpust kuni 1970. aastateni Pärast sõja lõppemist oli probleemiks, kuidas viia ettevõtted rahuaja tootmisele. Ümberkorraldamine haaras 45% tööstusettevõtedeast. Sõja lõpust kui 1970. aastateni toimusid USA majanduses mitmed muudatused, sealhulgas ka tööstuses. Kõigepealt muutus tööstuse struktuur. Üha enam automatiseeriti tootmisprotsesse (kiire areng leidis aset just masinatööstuses). Muudatused olid tingitud turu uuest konjunktuurist, ekspordi kasvust ja riiklike tellimuste mõjust. Suur oli USA-s autotööstuse tähtsus, mis avaldas mõju teistele tööstusharudele. Kiire areng leidis aset keemiatööstuses, eriti sünteetilise kiu tootmises. Sõjajärgsetel aastatel arendasid suurriigid oma relvatööstust. Pärast külma sõja puhkemist mõjutas tööstust ka relvade ja muu sõjavarustuse tootmise kasv
annaabi.ee 
