käsitulirelv, millest on võimalik tulistada valangutega ja üksiklaskudega kas automaadi- või harvem vintpüssipadruniga. 1.2.Automaatrelva kirjeldus ja omadused: Automaat on võitleja põhiline tulirelv. Iga sõjaväelase relvaväljaõpe algab reeglina automaadi ja selle kasutamise tundmaõppimisega. Automaadil on piisav efektiivne laskekaugus (ja sobiv padrun) universaalseks üldvägede lahingus osalemiseks, kiire tulereziim erinevate sihtmärkide tabamiseks, piisav stabiilsus automaattule andmiseks lähidistantsidelt ja mugavus pidevaks kaasaskandmiseks. Automaadi tavapärane padrunisalv mahutab tavaliselt 20-35 padrunit; valmistatakse ka suurendatud mahuga salvesid. Automaadi külge on sageli võimalik kinnitada püssigranaadiheitja või saab tulistada püssigranaate relva suudme otsast. Samuti saab automaadile tavaliselt kinnitada optilise sihiku, punatäppsihiku või öövaatlusseadme. Hea automaatrelv on: · kerge, · ergonoomiline, · kompaktne,
6. Galil ARM harkjalga saab kasutada traadi lõikamiseks. 7. Relvadele on võimalik kinnitada nii optilist kui ka öösihikut. 8. Galil AR ja ARM mudelitele saab kinnitada nugatäägi lähivõitluseks. 9. Kõik Galil automaatrelvad on varustatud eespool mainitud esemetega ning muid lisasid neile ette nähtud ei ole. 3 10. Automaatse ümberlaadimise, kiire automaattule ning 35 padrunit mahutava salve tõttu on vajalik kõrgetasemeline tulekontroll, et ära hoida liigset laskemoona kulu. Kinnistage küsimustega. Relva osad Relval on 5 põhiosade gruppi: relva pära, lukukoja grupp, luku ja gaasikoja grupp, vintraua ning käepideme grupp ning kui ette nähtud siis ka harkjala grupp (vt jooniseid 2). Näidake alljärgnevaid osi. Nugatääk (eemaldada), leegisummuti, vintraua suue ja täägi fiksaatornukk.
1) joonis 5.1 (faas 1) ●● jaoülema käsk “Jagu, eemalduda rullides paremale, 150, LÄKS!” (selle peale tõuseb kõige vasakpoolsem mees püsti ja liigub jao paremale tii- vale, nii rullib kogu jagu paremale) (joonis 5.2). joonis 5.2 (faas 2) Näide: Vastane läheneb eest ja eemaldutakse rullides taha: 64 ●● Varitsusele sattumisel avab esimene mees koheselt automaattule vas- tase pihta. Teine avab vastase pihta kiirtule. Kolmas või neljas viskab kohe välja suitsu. Ülejäänud jaoliikmed varjuvad (astuvad paar sammu kõrvale) ning jälgivad ümbrust, kuid on koheselt valmis üle võtma katte- ülesannet või evakueerima haavatut (joonis. 5.3). ●● Jaoülema käsu peale algab tagasi rullimine (Jagu, rullides tagasi, LÄKS!). Esimene võitleja alustab jooksmist rühmituse lõppu. Tema taga
annaabi.ee 
