vägede sissetungi Iraaki 2003. aastal. Sõda kestis ligi 7 aastat – 2010. aastani. Sõja peamine eesmärk oli kukutada sealse presidendi Saddam Husseini valitsus. Eesmärgiks oli ka massihävitusrelvade otsimine ja nende hävitamine. USA oli selle sõja algataja. Tema põhiliitlasteks kujunesidki Suurbritannia ja Austraalia. Põhjuseid, miks Husseini valitsust taheti kukutada, on mitmeid. Näiteks peeti Husseini autokraatlikuks hirmuvalitsejaks. Tema poliitikat põlati, sest ta keelas paljude islami usukommete täitmise. Ta kohtles julmalt neid, kes ei pooldanud tema poliitikat. Sündmuseid, mis olid põhjuseks Iraagi sõjale, on samuti palju. Põhilisemad neist toimusid kuni 13 aasta jooksul enne sõja algust. 1990. aasta 2. augustil tungisid Iraagi väed Kuveiti ja vallutasid selle ning kuulutasid oma provintsiks. Saddam Hussein õigustas seda väitega, et Kuveit olevat ajalooliselt kuulunud Iraagile
detsember 2006) oli Iraagi president 1979 2003 ja Iraagi peaminister 19791991 ning 19942003. 2003. aasta Iraagi sõja ajal kukutati ta USA ja tema liitlaste poolt. Kaheksa kuud hiljem, 13. detsembril 2003, võtsid USA väed ta vangi. Saddam Hussein mõisteti surma poomise läbi inimsusevastaste kuritegude eest 5. novembril 2006 ja hukati 30. detsembril 2006 kell 6:05 kohaliku aja järgi. Läänes on teda enamasti peetud autokraatlikuks despoodiks, ent araabia maailmas on temasse suhtutud segaste tunnetega. Ühelt poolt on seal vaadatud hästi sellele, et ta toetas natsionalistlikku panarabismi ning keeldus allumast USA ja tema liitlaste survele, ning tunnustatud tema rolli Iraagi majanduslikul moderniseerimisel
Seega avatakse poliitiline reþiim väga suuresti selle kaudu, missugune on isiku õiguslik seisund ühiskonnas. Poliitiline reziim iseloomustab tegelikkuses välja kujunenud suhteid, mis võivad väga oluliselt erineda sellest, mis on põhiseadusega ette nähtud. Näiteks võivad faktilised suhted olla autoritaarsed, tegelikkuses mitterakendatav põhiseadus aga demokraatlik. Poliitiline reþiim jaguneb demokraatlikuks, autokraatlikuks ja totalitaarseks, vastavalt sellele jaotatakse kolmeks ka riike. Dem. reziim seondub eeskätt 2 tunnusega: 1.õ-te ja vabaduste kasut peab tegelikkuses olema tagatud. Nende tegelikkuses tagatus seondub väga suuresti võimalusega saada kohtulikku kaitset kõikidel juhtudel, kui avalik võim on õigusi või vabadusi rikkunud. Ta seondub veel ka sellega, et PSga antud >õigused peaksid olema otse kasutatavad, s.t. et PSga antud õigusi peab olema võimalik kasutada ka siis,
annaabi.ee 
