3) absolutism - Absolutism on valitsemisvorm, mille korral riigijuhile kuulub piiramatu võim. Tavaliselt kasutatakse seda mõistet monarhide puhul ja seetõttu käsitletakse terminit "absoluutne monarhia" enamasti absolutismi sünonüümina. Ometi on mitmel 20. sajandi diktaatoril olnud võim, mis väärib absoluutseks nimetamist tunduvalt rohkem kui kunagiste "absoluutsete monarhide" oma, kuid nende kehtestatud riigikorda on tavaliselt nimetatud kas autoritaarseks või totalitaarseks (autokraatiaks). 4) millega põhjendati absolutistlikku valitsemisviisi? - Öeldi, et kuningas sai oma võimu jumalalt 5) millised ühiskonnagrupid olid kuninga toetajad? Linnakodanikud ja lihtrahvas 6) Kes oli absolutismi rajaja Prantsusmaal ja kuidas ta suutis riigi keskvõimu tugevdada? - Kardinal Richelieu absolutsismi rajaja Prantsusmaal, ta usus. Et kuningas on Jumalast määratud rahvaesindaja ja et kuningal on seetõttu ka ülim võim ilmalike asjade korraldamisel. Alastes 1624
Mis on absolutism ? Absolutism on valitsemisvorm, mille korral riigijuhile kuulub piiramatu võim. Tavaliselt kasutatakse seda mõistet monarhide puhul ja seetõttu käsitletakse terminit "absoluutne monarhia" enamasti absolutismi sünonüümina. Ometi on mitmel 20. sajandi diktaatoril olnud võim, mis väärib absoluutseks nimetamist tunduvalt rohkem kui kunagiste "absoluutsete monarhide" oma, kuid nende kehtestatud riigikorda on tavaliselt nimetatud kas autoritaarseks või totalitaarseks (autokraatiaks). Tõeliselt absoluutset võimu pole aga olnud ühelgi valitsejal ja tõenäoliselt on see ka võimatu. 2 Absolutismi mõiste ja tekkimise põhjused Sõna "absolutism" tuleneb ladinakeelsest sõnast absolutus', mis tähendab 'piiramatu, täielik'; selle kreekakeelne vaste on despoteia (despootia, mis ei tähenda ainult hirmuvalitsust), mistõttu näiteks valgustatud absolutismi on nimetatud ka valgustatud despootiaks.
Absolutismi Definitsioon Absolutism on valitsusvorm, mille puhul riigijuhile kuulub piiramatu võim. Tavaliselt kasutatakse mõistet monarhide puhul ning seetõttu käsitletakse terminit absoluutne monarhia enamasti absolutismi sünonüümina. Samas on tegelikkuses mineviku monarhidest tunduvalt absoluutsemat võimu omanud mitmed 20. sajandi diktaatorid, kuid nende kehtestatud riigikorda on tavaliselt nimetatud kas autoritaarseks või totalitaarseks (autokraatiaks). Tõeliselt absoluutset võimu pole aga omanud ükski valitseja ning tõenäoliselt on see reaalsuses ka võimatu. Absolutismi mõiste ja selle tekkimise põhjused Sõna "absolutism" tuleneb ladinakeelsest sõnast absolutus', mis tähendab 'piiramatut, täielik'; selle kreekakeelne vaste on despoteia (despootia, mis ei tähenda ainult hirmuvalitsust), mistõttu näiteks valgustatud absolutismi on nimetatud ka valgustatud despootiaks
Diktatuur Seadustega piiramatu ainuvalitsus. Valitseja võim on piiramatu ega toetu rahva enamuse tahtele. Võimukasutus on täiesti suvaline, puudub igasugune õiguslik süsteem. Kodanikuõigused on piiratud või puuduvad. Nt USA kukutatud Saddam Husseini reziim Iraagis ja Talibani reziim Afganistanis. Mõned autorid käsitlevad diktatuuri mõistet nii, nagu eespool toodud, ja käsitlevad ka autokraatiat ja totalitarsmi eraldi reziimidena, mõned jagavad diktatuurid eraldi autokraatiaks ja totalitarismiks e autoritaarseks ja totalitaarseks diktatuuriks. Autokraatia e isevalitsus Võimukasutaja tegutseb kodanike enamuse tahtest sõltumatult, kasutades selleks jõumeetodeid. Põhiseaduslikke piiranguid enamasti pole, kuigi põhiseadus võib formaalselt kehtida. Riigipeaks on valitav president, kellel on peaaegu piiramatu võimutäius. Valitseja(d) ise ei pea seadustest kinni, ka seaduste muutmine käib valitseja suva järgi
töötama valitsetavate heaks, poleks kristlikul õhtumaal kulunud neid pikki sajandeid selleni jõudmisel. Tegelik arvamuste vastandumine toimub mitte hea ja halva, õige ja vale vahel, vaid tõe ühe osa vastandumine tõe teise osaga. Erinevad arvamused (paljusus üleüldse) on edasiviivad ja arendavad. 94 Demokraatiast ei saa lugu pidada, kui pole reaalset võimalust autokraatiaks, eraomandist ilma ühisomandita, individualismist ilma kollektivismita, koostööst ilma konkurentsita, liberaaldemokraatiast ilma sotsiaaldemokraatiata (loetelu võiks jätkata lõpmatuseni vormis "headusest ilma kurjuseta", "armastusest ilma vihkamiseta"...). Inimene on võimeline arenema, oma teadmisi täiendama. Kui inimesed ei saaks niimoodi vabad olla ja vabalt areneda, siis ei olekski inimkonnal tõtt (või seda, mida antud hetkel peetakse tõeks).