Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"autoklaavne" - 6 õppematerjali

Põletamata tehiskivid
9
pdf

Põletamata tehiskivid

Vesi mente: kollast, pruuni ja musta. PÕLETAMATA TEHISKIVID PÕLETAMATA TEHISKIVID LUBJAST TEHISKIVID SILIKAATKIVI TOOTMINE Lubjast-liivast tehiskivide autoklaavne menetlus avastati Belgias 1880. aastal Michaelise poolt. Hüdrosilikaatne kivistumine - kulgeb lubja ja ränihapendi reageerimisel, mille tulemusel lubja-liiva segu muutub veepüsivaks ja tugevaks tehiskiviks. Segu kivistatakse hüdrotermiliselt autoklaavides aururõhul 8...12atü, millele vastab temperatuur 175...190 kraadi. Protsessi käigus tekivad terade pinnal kaltsiumhüdrosilikaadid, mis liidavad liivaterad tugevaks monoliidiks.

Varia → Kategoriseerimata
69 allalaadimist
Ehituspuit eksami kordamine
16
docx

Ehituspuit eksami kordamine

1.Puidu tihedus Tihedus on mahuühiku mass (materjali massi ja mahu suhe). Puidu tihedus sõltub puidu niiskusest. Põhilised tegurid mis määravad konkreetse puiduliigi tiheduse: OP-sügispuidu osakaal aastarõngastes LP- libriformikiu seinapaksuse ja välisdiameetri suhe Makrotihedus- puitaine mass puidu ruumalaühikus, arvestamata puidu anatoomiliste elementide erinevat ehitus (nt.tühimikke) Mikrotihedus- puitaine mass ühtse ehitusega anatoomilises elemendi ruumalaühikus. Ühe ja sama puuliigi tihedused erinevad sõltuvalt puidu geograafilisest päritolust, kasvukohast ning vegetatsiooniperioodi pikkusest antud regioonis. Puidu tihedust määratakse: Stereomeetrilise meetodiga, kaalumismeetodiga 2. Puitaine tihedus Puitaine- rakuseina materjal ilma tühimiketa. Puitaine massi ja selle kompaktruumala nimetatakse puitaine tiheduseks. Kuna keemiline koostis puiduliikidel erineb vähe siis puitainetihedus loetakse kõikidel puiduliikidele samaks. 1,50 ...

Ehitus → Ehitus materjalid ja...
35 allalaadimist
ÕHKSIDEAINED – SAAMINE-KASUTAMINE-TOOTMINE
18
docx

ÕHKSIDEAINED – SAAMINE, KASUTAMINE, TOOTMINE

ja eraldunud soojus kiirendab veelgi segu tardumist. [3] Lubja kivistumine saab toimuda ainult õhus ja lubja kivistumise toimub reaktsiooni [3]: OH ¿2 +CO 2=CaCO3 + H 2 Ca ¿ Kuivatamise ja CO2 rikastamise teel saab lubja kivistumist kiirendada, mille produktiks on kaltsiitkivim. Lubja omadusteks võime lugeda: tüüpiline õhksideaine, kuivades tavalises õhus on tema survetugevus 1.0 N/mm2. Lubi on nõrk sideaine võrreldes tsemendiga. Tunduvalt suurema survetugevuse annab autoklaavne kivistumine. Kustumiskiiruse järgi jagatakse lubjad: [3] Kiirelt kustuvaiks (kustumiskiirus alla 8 min) Kekmiselt kustuvaiks (8-25 min) Aeglaselt kustuvaiks (üle 25 min) Standartse katse juures näitab kustumiskiirus mitme minutiga pulberlubja ja vee segu temperatuur tõuseb maksimumini. Lubja sorti kustumiskiirus ei mõjuta. [3] Lubi annab plastse segu, kuigi on aeglaselt kivistuv. Koostise järgi jagunevad lubjad kaltsiit- ja

Ehitus → Ehitus materjalid ja...
32 allalaadimist
Ehitusmaterjalid kogu konspekt
10
doc

Ehitusmaterjalid kogu konspekt

ja lisanditest. 13. Kuivsegude liigid: müürimördid; krohvimördid; pahtelsegud; plaatimissegud; vuugitäited; peenteralised betooni jne. 14. Kerge mördi saab kergete täitematerjalide kasutamisega. 15. Transportimist taluvad paremini lubi- ja savimördid, halvemini tsementmördid. Üldse pole transporditavad kipsmördid. 11. Põletamata tehiskivimaterjalid Mis on silikaattellise tooraineteks? Kvartsliiv, lubi ja vesi. Mida tähendab autoklaavne kivistamine? See tähendab telliste kivistamist 170...180 kraadi juures 8...12 tundi Tuleta meelde silikaat-telliste liike? Reatellis, vääriktellis,lõhestatud tellis,klombitud tellis, täisplokk Tuleta meelde silikaattelliste mõõtmeid? Reatellis 250x120x65 või 250x120x88, lõhestatud tellis 250x65x60 või 250x65x88, klombitud tellis 250x100x65 250x85x65, täisplokk 250x120x138 Milles poolest erineb silikatsiit-toode harilikust silikaat-tellisest?

Ehitus → Ehitusmaterjalid
366 allalaadimist
Ehitusfüüsika abimaterjal ja valemid 2018
28
doc

Ehitusfüüsika abimaterjal ja valemid 2018

800...1700 kõik 0,001 0,02 0,03 4 pea-miselt 5 keramsiit Raskebetoon, 1600…2400 kõik 0,001 0,025 0,04 <0,25 4 betoontehiskivi 0,10 0,003 Autoklaavne <0,2 300…1000 0,15 0,002 0,026 0,045 4 poorbetoon 5 0,4 0,001 Müürimört, 250…2000 kõik 0,001 <0,25 4 krohvisegu

Füüsika → EHITUSFÜÜSIKA
40 allalaadimist
Kivikonstruktsioonid
36
doc

Kivikonstruktsioonid

Voodriga sein: mitmekihiline (kerg-) sein, mille välimine kiht (vooder) on parendatud materjalist, vooder kinnitatakse kas kivi- või terassidemetega. Üldjuhul vooder ei töötad kaasa koormuse kandmisel. Ühekihiline sein: õõneteta sein, või sein, kus pole vertikaalset läbivat pikivuuki. Mitmesugust Korebetoon: betoon kunstlikult loodud suure poorsusega. Mullbetoon: ränidioksiide sisaldava peene täitematerjaliga poorimoodustaja abil tehtud autoklaavne betoon. Pasta: tsemendi, liiva ja vee segu väikeste lohkude ja tühikute täitmiseks. Taane: tagasiaste seina pinnal. Tasku (müüri-): müüri ribis või pilastris vertikaalne ava (tasku) armatuuri ja täitebetooni jaoks. Uure (vagu): müüritisse tehtud vagu torude, juhtmete, armatuuri jms paigutamiseks. 2. EHITUSKONSTRUKTSIOONIDE ARVUTAMISE PÕHIMÕTTED. 2.1. PÕHINÕUDED KIVIKONSTRUKTSIOONIDELE. Kivikonstruktsioonide projekteerimisel lähtutakse eeldustest, et

Ehitus → Hooned
220 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun