(ld) Pontifex Maximus - Suurim Sillaehitaja, rooma ülempreester Rex (ld) kuningas Dux (ld) väejuht Noviits (ld novus – uus), postulant (ld postulans – taotleja) Preester (kr presbyteros – vanem) pühitsetud vahendaja; presbüter - varakristluses ja vabakirikutes koguduse eestseisja Hierarhia (kr hieros – püha) pühaduse astmestik initsiatsioon (ld initiātio sissepühitsemine) Piiskop - kr episkopos- ülevaataja, kõrgem vaimulik ülevaataja Patriarh – kr patriarchés – esiisa) Autokefaalne (kr autos ise + kefalé – pea) Metropoliit (kr métropolités – pealinna piiskop) Paavst – ld papa isa; roomakat. kiriku pea der Pabst, the Pope Kardinal (ld cardinalis – peamine) Kr monahhos üksiklane munk Kr erēmos – üksildane eremiit Amhaara nonna puhas
obodriitide ja Elbe slaavlaste seas. 850 a. liitusid serblased idakirikuga. 863 algasid misjonitööd Suur-Moraavias; hiljem liitusid ka tsehhi kirikuringkonnad Roomaga. 864/65 toimus bulgaarlaste ristiusku pööramine. 866 ristiti aga üks rühm russe (venelasi?). Gniezno piiskopkonna ja Esztergomi piiskopkonna asutamisega eemaldusid poola ja ungari kirik saksa mõju alt. Slaavlaste riigid üritasid luua oma iseseisvat kirikut (autokefaalne peapiiskopkond e patriarhaat). Makedoonia dialektil põhinev slaavi keel sai nii kiriku kui ka Balkani ja idaslaavlaste kirjakeeleks Ristiusu vastuvõtmisega tõusis slaavlaste kultuuritase ja see aitas kaasa ka eri rahvaste kokkusulamisele. Hoolimata lõhenemisest roomakatoliku (lääneslaavlased) ja kreekakatoliku (idaslaavlased) riikideks, kuuluvad slaavlased alates ristiusustamisest siiski Euroopa kultuuriruumi. Slaavlaste levik Taanlased, rootslased ja norralased olid normannid e
Püha vaim lähtub isast ja pojast püha vaim ainult isast Ristimärk 5 sõrmega 3 sõrmega Teenistus ladina keeles kohalikes keeltes Vaimulike vallalisuse nõue (tsölibaadi nõue tsölibaadi nõue ainult munkadel Kiriku pea paavst autokefaalne kirik (territoriaalne ülemvõim) II KATOLIKU KIRIK JA PAAVSTIVÕIM KÕRGKESKAJAL §2.1 Gregorius VII reformid Uuesti tõstatasid küsimuse ilmaliku ja vaimuliku võimu vahekorrast Cluni kloostri mungad 10. saj., nõudes vaimuliku võimu sõltuumatust ilmalikust ja rõhutades selle ülimuslikkust. Cluny kloostrist sai alguse liikumine – mis nõudis kõigilt vaimulikelt häid kombeid, haridust, tsölibaati. Olid vastu ka simooniale (kirikuametite müümisele)
annaabi.ee 
